Rikkus. Eestlased usuvad, et oleme puruvaene riik, kuid Tallinnas ja Harjumaal on SKT ligi 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Eestis elab vaesusriskis küll 24,2 protsenti elanikkonnast, kuid see on vaid veidi üle Euroopa Liidu keskmise (23,7%). Hullem on olukord näiteks sellistes vanades liidumaades nagu Portugal (27%), Hispaania ja Itaalia (mõlemas 29%) ning Kreeka (36%).

Õllemarkide rohkus. Alkoholiregistri kohaselt pruulitakse Eestis koguni 2081 eri marki õlut.

Õllemarkide headus. Õllesaidi ratebeer.com kasutajate hinnangul kuulub Tallinnas tegutsev pruulikoda Põhjala maailma saja parima pruulikoja hulka. Seda rohkem kui 24 000 pruulikoja seast.

Erakordselt hea asukoht. Mujale Euroopasse lendamine on kiire ja üsna lihtne. Mõelge vaid, kui Eesti asuks näiteks kusagil Krasnojarski krais!

Kes ei tea, siis Euroopa keskpaik asub mõnedel andmetel Saaremaal Mõnnustes.

Tolerantsus sisserännanute suhtes. Eurostat ütleb, et lausa 13,3 protsenti Eesti elanikest on sündinud väljaspool Euroopa Liitu. Selle näitajaga oleme vennasriikide seas esikohal. Sisseränne hoogustus nõukaajal, kuid ulatub tegelikult aastasadade taha. Juba Tallinna nimigi – Taani linn – viitab võõrastele.

Tolerantsus seksi ja seksuaalsuse suhtes. Meie noored ei häbene ega pelga seksimist või seksist rääkimist. Iga kümnendiga jääb vähemaks koole, kus kedagi kiusatakse tema teistmoodi sättumuse tõttu. Ka esimesed julgemad drag queen’id tõstavad pead.

Kratt. Leiutasime tehisintellektiga kodumasinad tunduvalt (sajandeid) varem kui ülejäänud maailm. Kratid! (Estonia ballett „Kratt“ on tõlgitud inglise keelde „The Goblin“, mis annab alust arvata, et vähemalt inglastel pole vastavat vana sõna inimese tehtud, mitte looduses vabalt esineva olendi jaoks, mis on võimeline õppima ja kohandama oma käitumist vastavalt oludele).

Karud. Eestis elab umbes 700 karu ja mõmmid maitsevad hästi. Olde Hansa restoranis maksab karupraad 55,2 eurot.

Muusikamaitse. Tegemist on riigiga, kus elab Arvo Pärt, kus suurim publikumagnet on koorilaul (laulupidu), noored möllavad Weekend Festivalil (reklaamid üleval juba veebruaris) ja „Eesti laulu“ finaali pääseb Evestus.

Tasemel produtsendid. Üha vähem kuuleb mõne Eesti artisti loo puhul üllatunud väljendeid, nagu: „See ei olegi välismaa lugu?“ Oleme teinud muusikatööstuses kõva kvalitatiivse hüppe.

Keskpanga juht. Lätlaste Ilmārs ­Rimšēvičs on uurimise all, skandaal paisub. Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit peetakse samal ajal üheks peapretendendiks Euroopa Keskpanga juhi kohale.

Tallinna närvihaige liiklus. Tänu sellele on eestlane nii hea autojuht, et saab ka Mumbais hakkama!

Vaheldusrikas kliima. Neli aasta­aega on päriselt olemas. Kliima sunnib garderoobi vahetama ja see aitab riidekaupmeestel toime tulla.

Pikk pime talvine aeg. Sobib väga hästi lugemiseks ja eneseharimiseks, kuna õues nagunii ei taha olla.

Pikk valge suvine aeg. Sobib väga hästi lugemiseks ja eneseharimiseks, kuna ei pea lampi põlema panema.

Väiksus. Eesti on nii tilluke, et kui abiellud riigi teisest otsast pärit inimesega, siis jõuate ikkagi jõulude ajal mõlema vanemaid külastada.

Ott Tänak ja Martin Järveoja.

Sportlaste edu on üks väheseid tervet rahvast liitvaid nähtusi tänapäeva maailmas, mida iseloomustab kasvav killustatus. Kui Tänak ja Järveoja sõidavad hästi, rõkkab kogu rahvas. Nende populaarsust tõstab eestlaste autolembus – Tallinna südames näeb väga vinget autoparki.

Põlevkivi. Eesti on ainus riik maailmas, kes saab niivõrd suure osa oma energiast põlevkivist. Põlevkivita oleksime hulga vaesemad – ostaksime rohkem elektrit sisse, kütaksime elektrijaamu puiduga.

Meri. Eestil on 3783 km rannajoont: ideaalne maa beach party’de pidamiseks!

Tatrapuder. Tatart tuntakse vähestes riikides, aga eestlased on sellega üles kasvanud (ja Eestil on oma valge tatrasort).

Sööme säästvalt. Me ei vaeva oma pead avokaado-quiche’ide ega lõhe – rukola – Kreeka pähkli salatite valmistamisega, mille ökoloogiline jälg on valus loodusele. Andke meile hakklihakastet, kartuleid, praesibulat ja peedisalatit ning süda on rahul, rahakott rahul ja loodus kah rahul.

Rahvameditsiin. Iga eestlane oskab keeta omakorjatud nõmmeliivateed, kibuvitsateed, põdrakanepit... Trendikad linnaeestlased oskavad kevaditi teha ka maitsvat piibelehe- ja näsiniinepestot.

Eestlaste iseloom.

a) otsekohesus. Okei, see jätab ebaviisaka ja matsliku mulje teinekord, aga mitteteesklemine ja mittekeerutamine on väärtus omaette,

b) jäärapäisus (loe suvalist kirjandusklassikut),

c) alalhoidlikkus (muinsuskaitsjad ja loodushoidjad ajavad teinekord vihale, aga see-eest meil on, mida kaitsta),

d) rahvusteadvus – see on meie identiteedi alus, ja palju tänu seda kultiveerinud estofiilsetele baltisakslastele.

Maanteed. Võrreldes enamiku Euroopa riikidega on meil tohutult palju teid (ruutkilomeetri kohta) ja samas võrdluses on teed ka päris heas seisus.

Head naabrid. Soomlased-rootslased on eeskujuks, Lätis on odav alkohol; ja keda me kiruks, kui venelasi poleks?

Pseudoprobleemid. Meie probleemide mastaabid ajavad suurriikidest pärit välismaalased pahatihti naerma.