Algatuseks voldib Argo ­Aadli kokku salvrätiku ja paneb selle kodulähedases kohvikus lauajala alla: „Siuke pedandi asi, tead. Aastatega olen leebemaks muutunud, aga asjad peavad korras olema. Ma olen tegelikult juba puhkuse lainel, päevad on mul vabad, proove enam pole. Ametlikult hakkab puhkus 4. juulil.

Mul on väike osa Linnateatri ja Vana Baskini Teatri suvetükis, ­tulen lavale teises vaatuses. Väikeste rollide vastu ei ole mul midagi, aga peab olema midagi teha. Mingi konks peab olema, millest kinni hakata, mingi ülesanne, mis motiveerib. Ma ei taha olla lihtsalt mingi tinasõdur. Noore näitlejana olid küll mõned tööd, kui mõtlesin, et selle rolli jaoks ei pea näitleja olema.