Kas kolmas maailmasõda tuleb? Miks sünnib Tõvas nii palju selgeltnägijavõimetega lapsi?

„Peame uurima!“ naerab kõrge Tiibeti usujuht dalai-laama.

Ta on kolm päeva järjest pidanud Riias kolmetunniseid loenguid tuhandetele inimestele. Aga ta ei paista põrmugi väsinud. Küsimusi muudkui sajab.

Vene popmuusika eliit käis ­Jossif Kobzoni ja Alla Pugatšova tuules tosin aastat Jūrmalas Novaja Volna festivali pidamas. Sellele pani piiri alles Venemaa okupatsioon Krimmis ja Läti viisakeelud mitmele Vene superstaarile. Staarid kolisid üle Sotši.

Maailma seitsme miljoni tiibetlase usujuht dalai-laama on Riias viimase nelja aasta jooksul juba neljandat korda täissaalidele oma budistlikke õpetusi jagamas.

OOTEL: Inimesed ootamas pääsemist Skonto halli Dalai-laama esinemisele. Foto: Anni Õnneleid

2013. aastal esines ta täismajale Arēna Rīga hallis (14 500 kohta). Pool aastat hiljem oli ta uuesti Riias, jagades oma õpetusi kahel päeval.

2016. aastal oli ta jälle kaks päeva publiku ees Skonto hallis.

Ja eelmisel nädalavahetusel jälle, kolm päeva järjest. Peamiselt hoki- ja jalgpallimängudeks mõeldud suures spordihoones, kuhu vahel eksivad The Prodigy või Depeche Mode. Tooliridadena oli valmis seatud 4000 istekohta – need on peaaegu kõik hõivatud. Dalai-laama on pikendanud oma Euroopa ringreisi, algul oktoobris toimuma pidanud õpetused on arstide soovitusel toodud kuu varasemaks.

IKKA KRAPS: 82 aastat vana dalailaama peab kolm tundi järjest loengut ega paista pärast seda sootuks mitte väsinuna. Foto: Anni Õnneleid

Dalai-laama toob saalid täis

Ajal, kui aina enam tõusevad ­esile uue aja religioonid, kus kõik on segamini mikserdatud just nagu muna, suhkur, jahu ja sooda keeksi­tainas, on dalai-laama nime abil endiselt võimalik saal täis müüa.

Dalai-laama-nädalavahetuse kalleim pilet maksis 150 eurot (odavaim 40), õpetusloenguid oli kolmel hommikupoolikul ning viimasel päeval vastas kõrge vaimulik publiku küsimustele. Kui Tiibeti usujuhi esinemised lõppevad, loetakse lavalt ette kulud-tulud. Dalai-laama puhul olgu kõik avalik, rõhutab paberit hoidev daam. Nädalavahetuse kogukulu oli 294 000 eurot, piletimüügist teeniti 228 000.

Hoolimata piletihindadest ja rahvarohkusest õnnestub ikkagi kahjumisse jääda!

TUHANDETE LEMMIK: Pikad järjekorrad, nänniletid – budistliku usuliidri kohtumine rahvaga meenutab pisut rokk-kontserti. Foto: Anni Õnneleid

Vahe katavad mitmete organisatsioonide annetused, lisab proua.

Siis on lava vene rokilegendi ­Boriss Grebenštšikovi päralt. Ta on dalai-laama isiklik sõber ja Riias alati kohal, kui Tiibeti pühamees õpetusi jagama tuleb.

Dalai-laama käib Lätis nii sageli, sest Venemaale teda ei lubata.

Ajad on muutunud, esimest korda käis usujuht Nõukogude Liidus 1979. aastal, kui ta oli teel Mongooliasse ning tegi peatused Moskvas ja Ulan-Udes, budistlikus Burjaatias. See kõik oli mitteametlik.

Kolm aastat hiljem oli ta uuesti Burjaatias.

Venelased avaldasid mokaotsast toetust Tiibeti eksiilvalitsusele Indias Dharamsalas, aga peagi said tiibetlased aru, et see kõik oli vaid ­bluff. Reaalselt Hiinaga vastuollu minna Moskvas keegi ei tahtnud. 98 protsenti tiibetlasi elab Hiina poolt okupeeritud Tiibetis, seal toob isegi dalai-laama foto omamine kaasa suuremat sorti pahandused.

Perestroika ajal hakati Nõukogude Liidus taastama vanu budistlikke templeid, eriti innukalt Burjaatias.

Venemaal elab tänapäeval 1,3 miljonit inimest, kes järgivad Tiibeti budismi õpetusi. Peamiselt Tõvas ja Burjaatias, kuhu sajandite eest jõudsid misjonärid Mongooliast ja Tiibetist ja suutsid iidse õpetuse seal kodustada.

1989. aastal sai XIV dalai-laama Tenzin Gyatso Nobeli rahupreemia. Aasta hiljem andis Nõukogude Liit talle Rahvaste Sõpruse ordeni.

Foto: Anni Õnneleid
Foto: Anni Õnneleid
Foto: Anni Õnneleid

Jeltsini ajal oli dalai-laama Venemaal sage külaline, esines isegi riigiduumas. Hiina hääl maailmas ei maksnud veel suurt midagi ning Venemaad kõrge Tiibeti vaimuliku külaskäigud ei häirinud.

Kuid 2004. aastast saadik pole dalai-laama enam Venemaa viisat saanud. Venemaa hoiab suhteid Hiinaga ning dalai-laama toetamine või tema tegevuse soosimine ei jääks ametliku Hiina poolt karistuseta.

Riias ütleb dalai-laama pressikonverentsil, et Venemaal elavatel budistidel on liiga kallis sõita Indiasse, kus asub Tiibeti eksiilvalitsus ja dalai-laama peakorter. Nii on ta valinud Riia, mis on Venemaale lähim pealinn, kuhu teda lubatakse, ning jagab seal oma õpetusi nüüd juba igal aastal.

Korraldajad on kolm ­budistlikku keskust Venemaalt, ka publik on suures osas Venemaalt kohale sõitnud. Korraldus on range ja logisev nagu venelastel kombeks.

Ametlikke kohtumisi Läti poliitikutega Riias dalai-laamal pole. Ta istub korraks ühise laua taha kolme Balti riigi parlamentide esindajatega, Eestist on kohal Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed.

Dalai-laama on popstaar, esinenud Apple’i reklaamkampaanias, astunud lavale suurtel rokifestivalidel, tervitanud popmuusikuid Bonost Beastie Boysini. George W. Bush julges minna Hiinaga nii nugade peale, et võttis 2005. aastal dalai-laama Valges Majas vastu kümmekond päeva enne lendu Pekingisse Hiina liidritega kohtuma. Ka Barack Obama oli valmis dalai-laamaga kokku saama.

2011. aastal sündis Tiibeti ajaloos erakordne otsus – dalai-laama loobus ilmalikust võimust ning jätkab ainult usuliidrina. Ilmalik võim on Dharamsalas asuva eksiilvalitsuse käes, mida juhib eksiilis elavate tiibetlaste poolt valitud peaminister Lobsang Sangay, Harvardi ülikoolis õppinud jurist.

Riias rõhutab dalai-laama korduvalt, et on nüüd poliitikast eemal ja tegeleb vaid usuküsimustega.

Laama lapsepõlv

Kui ta Riias lavale astub ja kolm tundi järgemööda loengut peab, ei reeda miski, et tänavu suvel lõikas ta Indias väljakutäie rahva ees lahti oma 82. sünnipäeva tordi. Jutt voolab katkematu joana nagu vulisev mägijõgi.

Kõrgesse ametisse valitud XIV dalai-laama pärines 16-lapselisest perest ning suutis paariaastaselt munkadest koosneva valimiskomisjoni ära veenda. Talle näidati mänguasju ning väike poiss eristas pakutute hulgast eksimatult tema eelkäija XIII dalai-laama lelud ning kuulutas: „Need on minu!“ See oli piisav tõestus: laps on eelmise dalai-laama ümbersünd. Järgnesid pikad õpinguaastad Tiibeti pealinnas Lhasas.

Riias rõhutab dalai-laama korduvalt, et on nüüd poliitikast eemal ja tegeleb vaid usuküsimustega.

1959. aastal põgenes dalai-laama Tiibetis puhkenud rahutuste ajal üle piiri Indiasse ning asus seal Dharamsalas juhtima Tiibeti eksiilvalitsust. Hiina poolt okupeeritud Tiibetisse pole ta pärast seda enam pääsenud.

Kui esimene loenguvoor läbi, on ta veidi kohmakas, aga kohe on tema ümber abilised, valmis käe alt toetama, et ta jumala eest pikali ei kukuks.

Must limusiin on toodud halli otse lava taha ning enne, kui publik jõuab lava ees mobiiltelefonid filmimisrežiimilt välja lülitada, on pühamees läinud.

Ta ei räägi peaaegu midagi Tiibetist, mainib, et Hiinast on saanud kõige suurema budistide arvuga riik. Väga vähe on saalis näha 1990ndate loosungit „Free Tibet!“.

Dalai-laama jagab õpetusi tiibeti keeles, saali on üles seatud raadiosaatjad, raadiokanalitest on võimalik kuulata tõlget inglise, vene, mongoolia, läti ja eesti keeles.

Tekstid on vanad, 8. sajandist ja 11. sajandist, aga teema publikule köitev: kuidas sündida järgmises elus kõrgemal tasemel. „Ka inimesena sündimine on hea sünd!“ ütleb dalai-laama.

Läti televisioonile antud intervjuus kurdab dalai-laama, et maailma liidrid mõtlevad jälle samal kombel kui 20. sajandi alguses – see viis lõpuks esimese ja teise maailmasõjani.

„Kuidas lõdvestuda, et olla õnnelik?“ küsib üks proua.

„Lihtsalt lõdvestuge! Kui asi ei ole väärt muretsemist, ärge muretsege. Ja kui see mure on nii suur, et mööda ei lähe, siis pole samuti mingit mõtet muretseda.“

Skonto halli publik kuuleb dalai-laama suust, et elu mõte on olla õnnelik.

2001. aasta juuni. Tema Pühadus dalai-laama on teist korda Eestis. Peaminister Mart Laar kohtub temaga mitteametlikult Tallinnas. Tiibeti usujuht käib ka Tartus, peab ülikooli aulas loengu uue aastatuhande eetikast. Seejärel on ta kutsutud Tartu ülikooli kõrvakliinikusse.

Kliiniku juht, professor Mart Kull peab värvika loengu põhjamaalaste väikestest ninadest, mille tõttu on eestlastel vähe lapsi. Õige hingamine tuleb taastada, selleks tuleb puhastada ülemised hingamisteed. Dalai-laama kuulab ja ütleb: „Very interesting!“ Loengu keskel tõuseb püsti Kristina ­Šmigun, kes on sel ajal suusamaailma tipus. Ütleb, et käis kaks nädalat tagasi ninalõikusel, nüüd on hommikul puhanud, varem ei olnud. Doktor Kull teeb supertööd.
Paar aastat hiljem näitab Kull oma kabineti seinal uhkusega dalai-laama värvifotot ja lisab mokaotsast: „Ta tuleb järgmine kord Eestisse, siis tuleb minu juurde mandlilõikusele.“
Kull oli doktor, kes võis lehefotograafi hoobilt oma suurde tooli suruda ja tema mandlite kallale sukelduda ja sealt lörtsti mädajoa välja pressida, ise mühisedes: „Oi, sa poiss! Siin ei ole pikka pidu! Need on nagu mädakapsad!“
Kas ta tõesti uuris ka Tiibeti pühamehe kurku ja leidis, et lugu on paha?
Orientalist Märt Läänemets, kes oli 2001. aastal ise kohal: „Ma ei ole sellest midagi kuulnud.“
Kas seal kohtumise käigus võis olla hetk, kus doktor Kull võis dalai-laama kurku uurida? „Võis olla, ma osalesin peaaegu kõikidel dalai-laama käikudel Tartus, aga kliinikus ma ei olnud.“
On pilte, kus Kull ja dalai-laama ninasid katsuvad, mõlemad väga lustakas meeleolus.
Riigikogulane Andres Herkel, kes on olnud saatjaks kõigil kolmel dalai-laama Eesti visiidil, istus kõrvakliiniku kohtumisel esimeses reas.
„Nad võisid sellesisulist nalja visata. Ma ei tea. Neid ühendas see, et nad mõlemad käitusid suhteliselt ootamatult,“ ütleb Herkel.
Dalai-laama ja professor Mart Kull rohkem ei kohtunud. Mart Kull suri ootamatult 2008. aasta kevadel 51aastaselt.
Dalai-laama oli kolmandat korda Eestis 2011. aasta augustis ning kohtus siis president Ilvesega.
Seekord Riias jääb mandlite lugu dalai-laama enda käest küsimata.