Apollo kino avas Tallinnas Kristiine keskuses uue kinorestorani ühe saali ja 44 kohaga, Forum Cinemas avab sügisel Tartus Eedeni keskuses uue kino viie saali ja 700 kohaga ning Cinamon avab oktoobris Tallinnas T1 kaubanduskeskuses kuue saali ja veidi alla tuhande istekohaga kino.

Praeguse seisuga on Tartus Apollo, Cinamoni ja Forum Cinemas kinoga kokku 13 kinosaali ja 1858 istekohta. Tallinnas on Apollo, Cinamoni, Forum Cinemas, Artise, Sõpruse ja Viimsi kinoga saale kokku 42 ja istekohti ligikaudu 5510. Kinoistmete arv kasvab Tartus uue Forum Cinemas kino avamisega 30% ning Tallinnas uue Cinamoni kinokeskusega ligikaudu 15%.

"Selge on see, et toimumas on omamoodi ülekuumenemine kinoturul," ütleb Forum Cinemas juht Kristjan Kongo. Ta lisab, et uued kinod ei kasvata enam turgu, vaid pigem jaotavad kliente ümber.

Kongo arvates on uute kinode rajamine praegu veel mõistlik, aga kuna Eesti rahvaarv ei kasva, siis mingi hetk võib juhtuda, et kõikidele kinodele ei jätku enam tulusa äri jaoks kriitilist arvu vaatajaid.

Tulus kinoäri

Praegu aga näib, et kinoäri tasuvus on hea. 2016. aastal oli Apollo kino piletimüügi tulu 3,5 miljonit ning firma kasum umbes 460 000 eurot. Apollo kino juhatuse liige Mauri Kristjan Dorbek ütleb Ekspressile: "Selle aasta veebruaris ja märtsis tegime ajalugu – kõigi aegade piletimüügitulu rekordi, ületades kahel järjestikusel kuul Eestis esmakordselt miljoni euro piiri." Cinamon Operations Estonia 2016. aasta filmide linastamise tulu oli ligikaudu 1,9 miljonit eurot ning kasum ligikaudu 250 000 eurot. Forum Cinemas teenis 2016. aastal piletimüügist tulu umbes 5,2 miljonit eurot ning ettevõtte kasum oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot.

Cinamon Holdingu juhatuse liikme Toomas Luhatsi sõnul ei karda Cinamon Tallinna konkurentsitihedal kinoturul uue kobarkino avamist, sest usub, et valmivat T1 kaubanduskeskust saadab edu. "Kino ja keskus, milles kino asub, on omavahel tihedalt seotud," ütleb Luhats.

Eesti asub kinoekraanide arvukuselt teiste Euroopa riikidega võrreldes keskimisel kohal. Rahvusvahelise Kinoliidu statistika järgi on Eesti kinoekraanide arv miljoni inimese kohta 55. Iirimaal seevastu on 105, Rootsis 91, Albaanias 3.

Meelelahutus kõigile

Viimase 20 aasta jooksul on kinokülastuste arv Eestis pidevalt kasvanud. Statistikaameti andmetel püstitati 2017. aastal uus rekord ning ületati 3,5 miljoni kinokülastuse piir. Seevastu 2013. aastal käidi miljoni külastuse võrra vähem kinos.

Uute kinode juurdeehitamine ei pruugi aga kinohuviliste arvu suurendada. Näiteks 2008. aastaks oli kinoekraanide arv langenud 14 võrra, kuid kinoskäikude arv tõusis pea poole miljoni võrra.

Filmiajakirjanik Jaak Lõhmus räägib, et kino populaarsuses on esinenud küll kõikumisi, kuid filmihuvilisi leidub alati. “Kõik ju ennustasid televisioonibuumi alguses, et kino sureb välja – ei surnud!” ütleb Lõhmus. Paljud ennustavad, et varsti huvitutakse vaid virtuaalreaalsusfilmidest, kuid Lõhmus leiab, et see ennustus ei lähe täppi. “Inimene tahab ikka koos teistega minna suurele ekraanile vaatama. See on sotsiaalne kogemus olla teistega suures saalis, tajudes, kuidas teised filmile reageerivad,” ütleb Lõhmus.

Lõhmus näeb probleemi aga selles, et kinosid ehitatakse suurtesse kaubanduskeskustesse. Ent meie elanikkond vananeb ning seetõttu ostujõud väheneb. "See peab olema pime inimene, kes ei näe ette seda, et varsti nendesse kaubanduskeskustesse ei tule enam ostjaid," ütleb Lõhmus ning lisab, et kuna kinod on allutatud poodlemise loogikale, siis võib ka kinodel ühel hetkel raskusi tulla.

Eesti kino lugu

1937. aastal oli Eestis 63 kino ning aastas toodi Eestisse 200-250 mängufilmi. Nõukogude ajal hakati massiliselt kinosid juurde ehitama ning filmid teenisid eelkõige propaganda levitamise eesmärki. Kino oli populaarne, piletihinnad olid äärmiselt taskukohased. Aastal 1950 käidi ENSV-s 8,1 miljonit korda kinos. Igas asulas oli vähemalt üks kultuurimaja vms, kus sai filmi vaadata. Aastaks 1989 oli kinode arv kasvanud juba 673ni.

Taasiseseisvumisel kinod erastati ning seetõttu langes ka nende arv. Aastaks 1991 oli kinode arv langenud 617le. Eesti kinomaailm sai uue hingamise 2001. aastal, kui Tallinnas avati Coca-Cola Plaza – Eesti esimene kobarkino. Eestis oli kokku 69 kino ning 81 kinoekraani.

Narva tekkis suurem kino aastal 2006, kui Forum Cinemas Astri keskuses kino avas. Aastal 2016 võttis Narva kino ruumid enda käsutusse Apollo kino. Tartusse tekkis suurem kino alles aastal 2008, kui avati viie saaliga Cinamoni kino. Järgmisena õnnistati pärnakaid 2014. aastal uue kinoga, kui Apollo kino ka sealses kaubanduskeskuses uksed avas. 2017. aastal avati ka Viljandis pärast kümneaastast kinotaolekut kahesaaliline Forum Cinemas kino. Viimasena on tipptehnoloogilisega kinoga laienetud Kuressaarde, kus Apollo kino 2017 septembris kinokeskuse avas.

Kino oli taskukohane meelelahutus. 70-ndatel maksis ühe seeria vaatamine keskmiselt 30 kopikat. Tänu tihedale konkurentsile kinoturul on piletihinnad püsinud võrdlemisi madalal, samal ajal on kinod soetanud ohtralt viimase peal tehnikat. Kunagised puutoolid on välja vahetatud pehmete lamamistoolide vastu ning kõlarid teevad nii võimsat häält, et võtab varba värisema. 20 aastat tagasi oli keskmine piletihind Eestis umbes 3 eurot, eelmisel aastal ligikaudu 5,5 eurot.

Klientide meelitamine

Konkurents Apollo, Cinamoni ja Forum Cinemas´e vahel on kõva ja seetõttu otsitakse midagi erilist, mida kinokülastajale pakkuda. Apollo kino juht toob välja, et nemad tulid turule staaritoolide kontseptsiooniga, kus on istudes võimalik saali sööki ja jooki tellida. Lisaks mainib ta Apollo Klubi liikmeks olemise suuri eeliseid, näiteks soodustused Apollo ettevõtetes, soodsam piletihind ning iga kümnes pilet on kliendile tasuta.

Cinamoni Tartu kinos ja tulevases T1 keskuse kinos saab nautida kaunist põhjamaist kinokontseptsiooni, kus pannakse rõhku sisekujundusele, mugavusele ja meeleolule.

Kristjan Kongo toob välja Forum Cinemas´e alternatiivse kinoprogrammi: ooperid, balletid, jalgpalli otseülekanded ning kontsertide ülekanded.

Sarnane filmivalik

Suurte kinode filmikavad on paljuski sarnased. Eestisse jõuab aastas umbes 300 filmi, nendest umbes 20 filmi moodustavad kassast 80%. "Loomulikult kõik kinod tahavad, et need filmid oleks nende kavas – see on põhiline tuluallikas," ütleb Kongo.

Mauri Kristjan Dorbeki sõnul üritatakse pakkuda kliendile võimalikult mitmekesist valikut ning kinokava planeerimisel lähtutakse publiku huvist. Ka Toomas Luhats nõustub: “Kinod näitavad neid filme, mida käiakse vaatamas. Meie teeme omad valikud vastavalt sellele, mis inimestele meeldib. Kui inimestele meeldib "Mamma Mia", siis me seda ka näitame.”

Tartu alternatiivkino Elektriteatri juht Andres Kauts annab lootust, et suure kinokolmiku kavad on küll sarnased, kuid kinobuumist tulenev suur konkurents kannustab kinosid üksteisest rohkem eristuma ning erineda on vaja nii kino üldise olemuse kui ka kino programmi poolest.

Filmiajakirjanik Jaak Lõhmus on arvamusel, et riik võiks toetada kinosid, nagu ta toetab teatreid:“Meil võiks olla riiklik strateegia kinode osas, et seda nähtaks rohkem kultuuri osana.” Nii julgeksid kinod rohkem riskida ja kinokava mitmekesistada.