„Kurb on, väga kurb,“ ütleb Aleksander Veskilt ja vaatab ühe Kopli liinide maja teise korruse katkisest aknast sisse. See maja on üks vähestest, mis seni püsti seisab. Seal ripub seinal kalender, mida pole alates eelmise aasta novembrist keegi puudutanud. Kalendri riputas seinale Aleksander ise, kes lahkus Kopli liinidelt viimase sealse elanikuna aasta tagasi.

Aleksander võitles lõpuni välja – linn teatas arenduslepingu sõlmimisest Fund Ehitusega, aga Aleksander keeldus kangekaelselt kodust välja kolimast. Küll läks ta ametnikega käsipidi kokku, küll sai linnaosavanematelt võtta, kuid Aleksander nõudis endiselt asenduselupinda.