Huumorikonkursi võidud läksid Austraaliasse ja Saksamaale

Ekspress kutsus välismaalasi üles eestlaste üle nalja tegema, et näha, kas läheme endast välja
või mitte.

Nali, mis ajas eestlasi kas siis heas või halvas mõttes kõige rohkem endast välja, tuli Austraaliast.

Ameeriklane JR, venelane Vassili ja eestlane Erki on pikal rongireisil ja õpivad üksteist tundma. JR võtab suitsupaki, süütab sigareti, pakub Vassilile ja Erkile ka ning viskab seejärel pooliku paki aknast välja. Mehed vaatavad imestusega. JR naerab: “Ärge muretsege. Minu kodumaal on nii palju sigarette, et võib rahuliku südamega paki ära visata.” Reis jätkub. Vassili otsib kotist pudeli viina, võtab sõõmu ja pakub kaasreisijatele. Seejärel viskab pooliku pudeli teiste imestuseks aknast välja. “Kõik on hästi, sõbrad. Minu maal on nii palju viina, et sellega võib vabalt ümber käia.” Reis jätkub. Veidi aja pärast võtab Erki Vassili ja viskab ta aknast välja.

Anekdoodi saatis Harry (ametliku nimega Henry) Kriewalt (29) Brisbane’ist. Lugu rongist välja heidetud suurrahva esindajast on tuntud “baasnali”, millest Harry oli kuulnud sakslaste versiooni.

Tolle puänt on aknast välja visatud türklane. Austraalia variandis aga viskab austraallane välja uusmeremaalase. Vassili saatus oli niisiis üsna loogiline, sest Harry teab, et eestlastel ja venelastel alati omavahel ei laabu. Ometi avaldab talle muljet, et eestlastele see nali peale läks, sest tavaliselt saab ta seda nalja tehes reaktsioone seinast seina. Enamasti viskab ta seltskonnas kildu selleks, et “jääd murda”, aga alati see ei õnnestu. Mõnikord on nali ainult tema enda meelest naljakas ja vahel öeldakse, et tema huumorimeel on kummaline.

Eesti Ekspressi huumorikonkursist rääkis talle sõber, kes teadis tema estofiilsust. Eesti-lembus sai alguse raplannast, kellega Harry tutvus ülikooli ajal internetis. Praegu on nad abielus ja elavad koos Brisbane’is, aga külastavad Eestit tihti.

Viimati käisid nad siin mullu laulupeo ajal, ja Harry üritas ühtlasi kogu aeg kursis olla, kuidas Austraalial jalgpalli MMil läheb. Oli päris keeruline. Kui Elina Born ja Stig Rästa oleks Eurovisioni võitnud, tuleksid nad järgmisel korral Eestisse maikuus, aga nüüd täpselt ei tea, millal tulla. Paar ei välista ka püsivalt “kodumaale” tagasi kolimist (nad on uurinud Harry esivanemaid ja tundub, et need võisid olla baltisakslased).

Harry on juba aastaid eesti keelt õppinud. Ta tõlgib eesti keelest inglise keelde, kuigi ametlikku paberit pole Austraalia valitsus talle selle tegemiseks veel andnud. Kõnelemine on natuke keeruline, aga lõbus. Enamasti lähevad käänded sassi ja mõnikord kasutab ta mõnda uudisest või laulust pärit sõna lauses, kuhu see päris hästi ei sobitu. Abikaasa ja tema pere on küll toetavad ja võtavad tema kummalised laused kannatlikult vastu, aga kõik teised lähevad tema aktsenti kuuldes kohe inglise keelele üle.

Võidukarikatuuri joonistas ­Sebastian Ruchay (31) Berliinist. Tema idee oli näidata klassikalist külma eestlast niimoodi, et see mõne tõepoolest endast välja või muigama ajaks.

Ka temal on eesti tüdruksõber. Nad tutvusid internetis. Tüdruksõber on pigem vaikne, ent Sebastianil on selle üle ainult hea meel, sest selle võrra saab ta ise rohkem rääkida. Tähendab: kogu aeg rääkida ja hullumeelseid lugusid jutustada.

Sebastian töötab alkoholitööstuses, aga hobi korras teeb püstijalakomöödiat. Seni on ta proovinud ainult powerpoint-karaoket, mida nii mõnigi meist on enese teadmata koolis või tööl viljelenud.

Tuleb astuda publiku ette ja teha ettekanne mingi eriliselt nigelalt koostatud slaidišõu järgi, mida näed esimest korda elus. Publiku võlumiseks peab kogu karisma mängu panema ja veenvalt hämama, samal ajal nende reaktsioone tähele pannes.

Ühe niisuguse esitluse on ta ka eestlaste kohta teinud, kus ta muu ilkumise vahele hoolega Skype’i loomise ära mainis, et publikus olnud eestlaste sümpaatia võita. Peab ikka irvitamise ja komplimendid tasakaalus hoidma.