VELLO: See on nagu iga-aastane presidendi vastuvõtt, mõtle murega, mida selga panna!
LEA: See on nüüd küll nali, mis Vello räägib!
VELLO: Pole midagi, riidekapp tuulatakse läbi ja…
LEA: Ei-ei-ei! See on nali!
VELLO: Fotograaf, kes meid seal Nõmme teel pildistab, ütleb, et me lendame ateljeesse nagu varblaseparv. Lapsed ja lapselapsed ja. Teised kliendid keeravad ukse peal ringi, kui meie kampa näevad.
LEA: Meil on teisi traditsioone veel. Me elame lastega kõik ühe katuse all ja kui pereliikmel on sünnipäev, laulame ta pool kuus hommikul üles.
VELLO: Sest mina lähen jube vara tööle, tavaliselt juba kell viis.
LEA: Ja siis sööme kooki. Ja laupäeval-pühapäeval on meil nelja- viie ajal suurem söömine. Paneme lina lauale ja istume paar tundi – lapsed ja lapselapsed.
VELLO: Ja siis ütleb Lea paar päeva enne pulma-aastapäeva, et mul pole sulle veel kingitust. Ja mina ütlen vastu, mul veel ka ei ole.
LEA: Kink polegi tähtis, põhiline, et kõik oleks terved ja...