Ken Saani moodne maamaja on 25 meetrit pikk ja selle klaasist seina tagant tõusevad aeg-ajalt lendu töntsakad püüd.

Tütar Lumi-Lulu, kes neil päevil saab kuueseks, istub suure kohvri kõrval põrandal, sorteerib nukke ja ponisid ja peab aru, mida Aafrikasse kaasa võtta.

Ta nägu katab efektne meik.

Ken valab kohvi.

Ken on varemgi Keenia vahet käinud. Kunagi tegi ta mustade näitlejatega mängufilmi „Soome Marssal“ (see rääkis Mannerheimist) ja eesti filmiklassika lühikesi variante – „Kevadet“, „Viimset reliikviat“, „Nukitsameest“. Kõik käis kiiresti – viis päeva ja film purgis.

Nüüd on teised plaanid.

12. veebruaril sõidab ta Keenia pealinna Nairobi.

„Võib-olla lähme kümneks aastaks. Kolmveerand aastat seal, ülejäänud aeg Eestis.“

Aga miks?

Jan Uuspõlluga just arutasime, et kui ära kaod mingiks ajaks, siis tagasi tulles on su ideed jälle kõik värsked!

On ju! Ah? Jumala täpselt öeldud! Ah? Suhkrut läheb? Piima läheb?“

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel