Ei, küsimus pole selles, et mullune esinumber Marju Lauristin oleks justkui suure osa oma mõjust kaotanud, kukkudes kohale nr 44.

Edetabeli suurim häda on, et mõju hindamisel puudub kõigile arusaadav ja lihtne mõõdik. See pole 100 meetri jooks, kus saab sekundi murdosa kaupa mõõta, kes kui kiiresti lippas.

Mõju hindamisel kasutati keerulist valemit, milles sisaldusid Juhan Kivirähki ja Turu-uuringute ASi avaliku arvamuse uuringu tulemused, esinemine sotsiaalmeedias ja tavameedias, kuulumine tuntud asutuste juhtkondadesse ning teiste sama valdkonna mõjukate hinnangud.

Teiseks on pingeritta sattunute ring liiga kitsas. Sealt puuduvad mitmed tegelased, kes Eesti elu lõppeval aastal mõjutasid.

Näiteks pole seal tänavuse suurima kultuuriürituse eestvedajat Hardi Loogi. Kaks viimast suve Pärnu rannas toimunud tantsufestival Weekend on niivõrd menukas, et selle ajal on kõik hotellid ja vabad toad Pärnus välja müüdud. Seda ei suuda korrata ükski teine üritus.

Puudub produtsent Kaupo Karelson, kes naelutas rahva saatega „Sinu nägu kõlab tuttavalt“ telerite ette. SNKT saavutas viimaste aastate suurimad vaatajanumbrid. Pole seal ka sarja võitjat Kalle Seppa. Ega ka „Tujurikkujast“ ja lavalaudadelt tuntud Märt Avandit ja Ott Seppa. Samuti „Õnne 13“ tootjat Raivo Suvistet ja osatäitjaid Helgi Sallost Raivo E Tammeni.

Tüüpilistest ajakirjanikest mahtus tabelisse vaid üks – Silja Lättemäe Maalehest. Kuid veelgi enam mõjutab tavalise eestlase käitumist „Pealtnägija“ Mihkel Kärmas. Või Bonnieri auhinna võitnud Tuuli Jõesaar, tänu kellele lõppes lastele MMSi manustamine, aga ka rahva muu sodiga „ravimine“.

Ekspress Grupi väljaannetest suurima tiraažiga on tavaliselt Maalehe numbrid, kus ilmub aasta horoskoop Igor Mangilt. Aga kus on Mang? Või alternatiivkultuuri häälekandja „Halloo Kosmos!“ saatejuht Ingrid Peek?

Vaatame raamatute müügitippe. Edetabeli eesotsast leiame Mihkel Raua, Marilyn Kerro, Rene Bürklandi raamatud. Aga mõjukate edetabelist me neid ei leia. Mõjukate seas pole samamoodi Valdur Mikitat ega Jaak Jusket. Puudub nõid Nastja.

Kokkuvõttes: mõjukate seast puudub suur osa Eesti meelelahutusest. Järgmisel aastal tasub hinnata ka seda kategooriat, sest see tõmbab inimesi enim.

Auklikud on ka teised elualad.

Kus on Eesti suurima publikuarvuga spordiürituse Rally Estonia eestvedajad Urmo Aava ja Tarmo Hõbe ning SEB Tallinna maratoni peakorraldaja, massiliselt rahvast Tallinna kesklinna jooksma meelitav Mati Lilliallik? (Aasta üks menukamaid publikumagneteid oli ka Delfi korraldatud korvpallimäng Tallinna Kalevi Kaunase Žalgirise kunagiste tähtede vahel.)

Kus on Toivo Rande, võrkturundusketi Amway teemantmees, kelle eeskujul müüvad tuhanded eestlased usinalt kosmeetikat, vitamiine, pesupulbrit ja hambapastat?

Või Transferwise asutaja Taavet Hinrikus, keda Äripäev hindas riigi rikkuselt teiseks inimeseks?

Või Kristjan Tamla, kes juhib Eesti suurimaid pensionifonde (Swedbanki omad)?

Ja allilm. Nikolai Tarankov on surnud ja Assar Paulus istub trellide taga, ent kus on Ahmed, kellega Postimees hiljuti alandliku intervjuu tegi?

Norida võiks veel ja veel ja jäädagi norima, sest sedalaadi pingeread ongi tavaliselt puudulikud. Nagu ka näiteks olümpiamängud, kus ei pruugigi võistelda oma ala parim põhjusel, et nad on vigastatud või ei pääsenud kodustelt katsevõistlustelt edasi. Ükski edetabel pole ideaalne.

Kuna mõõdikud pole parimad ja pingeritta sattunud tegelased on väga erinevatelt elualadelt, kukkus ka tabel välja veidravõitu. Selgub, et jalgpallur Ragnar Klavan on mõjukam kui eurovolinik Andrus Ansip ja rallisportlane Ott Tänak mõjukam kui poliitik Edgar Savisaar.

Aga elu ei pea olema tõsine ja iga asja üle ei tasu viriseda. Ekspressi toimetus otsustas võtta asja lustakalt. Mullu palusime lugejatelt – meie veebikülg on ju Delfi süsteemi ehk Eesti rahva kollektiivse aju osa – abi, et välja valida kõige mõjukam väljamõeldud tegelane (võitjaks osutus kutsikas Lotte) ja tänavu kõige mõjukam loom (küllap olime põllumajandusministri kabinetti komeedina külastanud Martin Repinski mõju all).