Kui kümmekond aastat tagasi Tallinnas hotellis Central lõunastasin, hiilis toolileenile riputatud jopele lähemale noor fentanüülisõtlane Eduard, pistis käe selle taskusse ja lahkus rahakotiga. Jäin ilma küll rahast, kuid kõik kliendikaardid toimetas Eduard paar päeva hiljem Stockmanni leiunurka ja pistis ühe allahinnatud jope põue. Aitäh selle inimliku žesti eest, Eduard, puhka rahus. Mind kummitab siiani, et sa osalt selle nõmeda rahakotivarguse pärast vangi läksid ning pärast vanglaõudusi kohe üledoosi tegid.