Suur-Karja tänava ühiskorteris, kus noor Rein Rannap oma vanematega elab, on palju muusikuid ja Rein kuuleb, kuidas helilooja Edgar Arro seina taga jenkat mängib. Jenka on kuuekümnendatel väga populaarne tants ja Rein otsustab, et teeb ise ka ühe jenka.

Ta leiab Ellen Niidu luuletuse ja teeb muusika valmis, aga kuidagi lühike saab see lugu. Kurdab emale, et laul on, aga teksti on vähe.

Koos minnakse Ellen Niidu juurde, Harju tänava kirjanike ­majja, trepist üles Jaan Krossi korterisse ja Rein palub poetessi, et see oma luuletusele paar salmi juurde kirjutaks. Ellen kirjutab. Loo nimeks saab „Eesti laste jenka“.

Rannap võtab oma viienda klassi tüdrukuteansambli kokku, teeb seade, ise saadab, teised laulavad. Eesti Raadio stuudios lindistatakse see teos 1965. aastal.