Lagunevas armastuses pole süüdi arvuti

Sotsiaalteaduste doktor Katrin Tiidenberg Aarhusi ülikoolist analüüsib oma uues raamatus sotsiaalmeedia rolli inimestevahelistes suhetes.

Kui ma lehitsen su värsket paksu raamatut „Ihu ja hingega internetis”, siis imestan, kuidas inimesed enne sotsiaalmeediat üldse elatud said. Kuidas saadi suheldud, ennast eksponeeritud ja välja elatud…?

Me tegime neid asju ka enne sotsiaalmeediat. Sotsiaalmeedia ei ole radikaalselt mingeid asju muutnud, see on lihtsalt uus kanal või viis neid­samu asju hõlpsasti teha.

Inimene olemise alustalad, milleks on suhtlemine, sotsiaalsus, mingid grupinormid, iseenda mõtestamine selle kaudu, mis teised sulle vastu peegeldavad – need on kõik samad.

Sa oled oma raamatu tarvis uurinud inimesi, kes endast seksikaid pilte üles panevad ja neid jagavad. Oled analüüsinud 288 raseda naise avalikku Instagrami kontot, ja vanemate naiste kontosid. Ja kes on need sinu poolt kuue aasta jooksul põhjalikult küsitletud 30 enese pildistajat, kes endast tehtud seksikaid pilte jagavad?

Nad on eri vanuses, nad elavad maailma eri nurkades, neil kõigil olid blogid. Kui nendega kontakti võtsin, olid mõned neist 20aastased ja kõige vanem 60aastane.

Siin on menopausiga hakkama saada üritavaid naisi, vananemisega leppida proovivaid mehi, enda seksuaalsust alles avastavaid noori, on inimesi, kes on oma keha suhtes ebakindlad.