7. august 2013 oli üks aasta palavamaid päevi; üks neid haruldasi hetki, mil ka Eesti ilmateadetes kõneldakse „ulatuslikust kõrgrõhkkonnast”. Äike ja selle tagune külm front olid üle mere juba lähenemas, kuid kui Glasgow ülikoolist kodumaale käima tulnud 21aastane Aleksandr Zakirov koos lapsepõlvesõpradega kuusemetsa varju peidetud Jõuga järve äärde jõudis, polnud saabuvat äikest võimalik ette näha. Üks sõpradest – tagantjärele ei mäletagi enam, kes – tegi ettepaneku sõita ratastega täiega hooga mööda järve ulatuvat sillakest vette ning nii veidike „adrenaliini teha”. Poisid ei mõelnud kaua.

Viimaseks jäänud hüppe ajal tundus Aleksandrile, et ta lausa lendab; lendab kaugemale ja kõrgemale kui kunagi enne.

Siis tuli sukeldumine ja raksatus, kui pea vastu järvepõhja puutus. 

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel