Meistrite liiga finaali eel: Hispaania ülemvõim ei näita kadumismärke
Kümnendivahetusel valitses kogu maailma jalgpalli Hispaania koondis. MM-tiitel ja kaks järjestikust EM-tiitlit oli saavutustejada, mida polnud varem suutnud näidata ükski meeskond. Seejärel hakkas Hispaania koondis ilmutama väsimuse märke, taas tõstis pead Saksamaa jalgpall. Kuid viimased kolm aastat tõestavad elavalt – klubijalgpallis on jäme ots veelgi kindlamalt Hispaania kätte läinud.
Eksisteerib kaks üleeuroopalist klubisarja – meistrite liiga ja Euroopa liiga. Juba enne laupäevast meistrite liiga finaali (Euroopa liiga finaali 18. mail võitis FC Sevilla) võib öelda, et mõlemad tiitlid lähevad Hispaania klubidele. Ja nii juba kolmandat aastat ühtejutti.
Esimene põhjus: kaks suurt on kõige suuremad
Tõsi, kriitikud toovad esile, et näiteks suurepärase majandusdistsipliiniga Saksamaa ja Inglismaa klubid ongi võimetud võistlema Hispaania või Kataloonia rahvusliku uhkusega, kus klubi edu on riiklik/piirkondlik sümbol. Pole mõeldav, et Inglismaal saaks mõni klubi riigilt selliseid järeleandmisi võlgade ümberstruktureerimisel, nagu seda Hispaanias juhtub. Kuid mängijatele see ei mõju – kui Real kutsub, siis mängija sinna läheb. Sama kehtib Barcelona kohta.
Teine põhjus: hea eeltöö
Sevilla meeskond on viimase kümmekonna aasta jooksul müünud loendamatult mängijaid. Dani Alves, Federico Fazio, Martín Cáceres, Adriano, Ivan Rakitić, Júlio Baptista, Seydou Keita, Christian Poulsen, Luís Fabiano ja Carlos Bacca on kõik suundunud rannikulinnast parematele jahimaadele. Nende eest on kokku makstud peaaegu 200 miljonit eurot, kuna Sevilla soetas samad mängijad ligi kümme korda väiksema summa eest.
Brasiilia noored kasutavad samamoodi hüppelauana Portugali. Hispaania klubidel on aga Portugaliga muust Euroopast tihedam side. Kas või tänu sellele, et mängijaid vahendav superagent, portugallane Jorge Mendes on väga lähedastes suhetes Hispaania klubidega. Kui muu Euroopa klubid tahavad seejärel neid mängijaid endale saada, siis nad maksavad. Ja oi, kuidas maksavad…
Kolmas põhjus: eurojalgpall on hispaanlastele kui loodud
Sevilla võitis just enneolematu seeriana kolm korda järjest Euroopa liiga. Pöörane tulemus. Finaalis oldi küll esimene poolaeg Liverpooli vastu kaotusseisus, kuid mootor läks tööle ja võit tuli. Sevilla pole Hispaania liigas kaugeltki esimene viiul, kuid muu Euroopa vaatab ikka vesise suuga nende edumarssi pealt. Miks see nii on?
Inglise liiga, mis enesereklaami kohaselt peaks olema kogu maailma tugevaim, keskendubki põhiliselt „siseasjadele“. Isegi liiga viimane klubi teenib sellise summa, et Euroopa liigast saadav sissetulek pole sellega võrreldav. Liigast väljakukkumine tähendaks seevastu täielikku finantskatastroofi. Ülejäänud Euroopa „suured“? Itaalia on kaotanud kunagise ligitõmbe, Prantsusmaa pole kunagi Euroopa tippliigade lähedal olnud ja Saksamaal punnitab finantsmusklit ainult Müncheni Bayern.
Aga Sevillale võib lisada praeguse Euroopa kolm sisulist valitsejat – Barcelona, Real Madrid ja Atlético Madrid. Nende viimaste aastate edu on nii pidev, et meistrite liigas nelja hulka mittejõudmist võib pigem üllatuseks lugeda.
Lõpptulemus: Hispaania valitseb ja jääb (vähemalt mõneks ajaks) valitsema kogu jalgpalli-Euroopat.