Ma kaotasin kihlveo. Seltskond meie jaanilõkke ääres jagunes suhtena 3 : 1 – kolm korda rohkem oli neid, kes panustasid brittide mõistuse häälele, ehk usuti: referendumil võidavad Euroopa Liitu jääjad. Minagi arvasin nagu suurem osa meie seltskonnast: ei lähe nad kuhugi. Aga võta näpust. Ja nii mu onu Juhan seal lõkke ääres õige mitu veini teeniski (tal on need veel kätte saamata).
Minu kaotus ongi vahest suurim kaotus, mille Brexit põhjustab. Edasi saab minna ainult paremaks.
Brexiti pooldajate võit šokeeris vist kõiki peale psühholoogide. Poliitilisi protsesse analüüsivad psühholoogid imestavad hoopis, et selline tulemus kõigile nii suure üllatusena tuli.
Selles, et euroliidu vastu hääletamine oli pigem emotsionaalne kui ratsionaalne otsus, on kõik üksmeelel. Aga miks ületasid emotsioonid terve mõistuse?