Igal kevadel tabab lapsevanemaid raske haigus – koolipaanika. Kas meie tibu suudab end eliitkooli sisse pitsitada? Kuulsas koolis käimine on paljudele emadele-isadele justkui elu ja surma küsimus, sest algkoolist (mõnede arvates küll juba eliitlasteaiast) algab võidujooks paremate ühiskondlike positsioonide nimel.

On ka teine võimalus. Last üldse mitte kooli panna.

Julie ja Donald Luckey otsustasid just nii. Pere vanim poeg Palmer (kes sündis 1992. aastal) ja tema kolm nooremat õde jäeti koju ema õpetada. Isa teenis perele raha automüüjana.

Palmer Luckey lapsepõlv möödus isa garaažis vanadest mängukonsoolidest-kuvaritest-juhtmetest midagi ehitadades või videomänge mängides – lapsepõlv, mida ükski endast lugu pidav eesti vanaema ei lubaks, sest lapsed peavad õues palli mängima (California vanaemad vist ajaksid poisse õue surfama) või midagi muud tervislikku tegema. Palmeri vanemad lasid poisil rahus ööd ja päevad garaažis oma “tervist rikkuda”, kuni... 2014. aasta varakevadel müüs Palmer oma ettevõtte Mark Zuckerbergile 2 miljardi dollari eest.

2014. aasta sügisel sattusin kokku Tartu psühholoogiatudengitega, kes demonstreerisid ülikooli koridoris Oculus Rifti virtuaalreaalsuse prille. Istusin taburetile ja videosõit ameerika mägedel algas. Oli ikka jube küll! Kolistasin mingite keskaegse linna varemete kohal ja kukkusin vagonetiga nii järsult, et lõin küüned taburetti. Vagonett tõusis püstloodis üles ja järgmine sööst alla toimus mere kohal. Mul läks süda pahaks (arvatavasti ma kiljusin ka, nagu lõbustuspargis kohane), aga õnneks lõppes esitlus ja tudengid vabastasid mind neist prillidest.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel