Kui aga kirjanik on saanud mingi rühmituse käilakujuks, võiks veidi teada ka temast kui persoonist.

Jätan siinkohal käsitlemata Virginia Woolfi (1882–1941) olulise jälje maailmakirjanduse ajalukku, sest kirjandusteadlastega võrdväärselt armastavad tema elu analüüsida ka psühhiaatrid. Samuti võib viiteid temale (nagu ka Sylvia ­Plathile) leida bipolaarse meeleoluhäire ja suitsidaalsuse all kannatavate inimeste blogidest. Kirjaniku traagiline saatus (ta lõpetaski oma elu enesetapuga) ning terve eluaja kestnud heitlus painavate meeleseisunditega annab paljudele võimaluse samastumiseks.