Õnne valem: Piimhappebakterid ravivad nii haiget kõhtu kui ka haiget hinge
Nonii, pidusöökide hooaeg sai nüüd mõneks ajaks mööda, on aeg tagasi pöörduda argisema elukorralduse ja lihtsama toidu juurde. Jogurt näiteks on teada-tuntud peojärgne ravim, mis parandab hästi nii pead kui ka kõhtu. Ent mitte ainult.
Uute teadusuuringute valgel võib väita, et probiootikumid mõjuvad hästi ka vaimsele tervisele.
Väike konspekt: probiootikumid on elusad mikroorganismid, millest enim tuntakse piimhappebaktereid. Neid leidub näiteks keefiris ja jogurtis. Piimhappebaktereid kasutatakse pärast kurnavat haigust organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning vastupanuvõime tõstmiseks, et haigus kurnama ei pääsekski. Suuremas koguses, tablettidena, soovitatakse neid viirusliku kõhulahtisuse puhul, pärast antibiootikumravi, samuti mõne limaskestahäire puhul. Probiootikumid omakorda toituvad prebiootikumidest – need on teatud tüüpi süsivesikud, näiteks inuliin, mida leidub maapirnis, võililledes, siguris, artišokis jms.
Iga koolilapski teab, et tasakaalustamata toitumise tagajärjel, näiteks kui süüakse pidevalt pannkooke ja hamburgereid – st rafineeritud ja kuumtöödeldud toitu –, on tulemuseks tervisehädad, sest soolestiku mikrofloora viiakse niimoodi tasakaalust välja.
