Värskest TAI uuringust (vt Ekspressis lugu lk 12) selgub, et paarisuhetes petetakse massiliselt: vähemalt veerand vastanutest tunnistas, et on elu jooksul üleaisa löönud (või nagu nüüd öeldakse – vasakule pannud).

Ma ei hakka norima selle küsitluse teadusliku tõsiseltvõetavuse kallal (internetiküsitlusele vastas ligi 2000 inimest), võib-olla teistsugust metoodikat kasutades saaks tõesti tulemuseks veidi teistsuguse protsendi – aga tõdemus on sama: petmine on epideemiline. Ka mu kallis kolleeg, paariterapeut Ilona Gassmann pakub, et tegelikkuses petetakse isegi rohkem kui igas neljandas paarisuhtes. Kui mõne partei toetus oleks 20%, siis ta võidaks valimised...

Seega – kui tahame selle tendentsi põhjuseid mõista, mitte lihtsalt võltsvagatsejatena pead vangutada – peame kuulama petjaid endid. Hukkamõistuta. Empaatiliselt.

Mida õigupoolest tähendab truudusetus?