Eestlane on rahaga ümber käies üldiselt ettevaatlik. Alalhoidlik ja hoolas, pigem umbusklik kui avatud. Õieti polegi teist, kui tsiteerida eesti talumehe arhetüüpi, Tõnissoni.

Kas pidev rahapuudus paneb muretsema või on rahapuudus pideva muretsemise tagajärg? Ühe Eestis läbi viidud finantskirjaoskuse uuringu põhjal ei saaks 30% elanikest üht kuud ka hakkama, kui praeguse töökoha kaotaksid. Viiest inimesest neli on oma rahalise seisuga rahulolematud ehk stressis.

Kuidas meie inimene käitub, kui kauka põhi paistab? Ta tõmbab hõlmad kõvemini vöö vahele: leiab kohti, kust veel kulutusi kokku tõmmata, otsib lisatööd, teeb ületunde, laenab, müüb veel midagi maha... 82% inimestest pole valmis oma raha investeerimisega riskeerima. Kui millestki unistad, siis tuleb senthaaval koguda, mitte laenu võtta!

Selline härgjas on meie rahvuslik psüühe.

Kui te tahate teada, kas teil saab elus rahaõnne olema, vaadake oma vanemaid. Kuidas nad on elu jooksul rahaga ringi käinud? Kas isa lukustas iga kopika salalaekasse, keelates lastel kommi ja limonaadi peale raiskamise? Ema seevastu lehvis palgapäeval sõbrannadega kohvikusse ja ostis kokku kingi ja parfüüme? Kas oled end avastanud käitumas täpselt nii nagu su vanemad?

Meie finantskäitumisel on geneetiline taust.

Teadlased Henrik Cronqvist ja Stephan Siegel võtsid ette Rootsi kaksikute registri (neil on selline, maailma parimaks peetav register juba ammu olemas ning selle põhjal on tehtud hulganisti teadustöid, näiteks hiljuti teatati pensioniealisi kaksikuid uurides, et elu jooksul alkoholiga liialdanutel tõusis olulisel määral insuldirisk).

Nüüd tegid teadlased kaksikuid uurides kindlaks, et suhtumine rahasse on ühemunakaksikutel väga sarnane. Näiteks paigutavad nad – elades teineteisest kaugel – ühesuguse summa pensionifondi. Kuid see avastus ei andnud veel alust kinnitada, et sarnasus tuleneb justnimelt geenidest. Kuna valdav osa kaksikutest kasvab koos, on neil ka kodune kasvatus ja õpetatud harjumused paratamatult sarnased. Võib ju arvata, et suhtumine rahasse kujundatakse välja lapsepõlves, valdavalt on tegemist õpitud käitumisega: kui last õpetatakse kannatlikult oma hoiupõrsast täitma, võiks ta ju ka täiskasvanueas mõistlikke otsuseid langetada? Üsna asjatu lootus kahjuks. Kasvatuse mõjuks rahakäitumisel loetakse 1-5%. Rikkal isal võib vabalt olla laristajast poeg.

Tegelikult on umbes kolmandik rahaga seotud käitumisest geneetilise taustaga. See tähendab, et kaks kolmandikku jääb inimese enda teha – sõltudes näiteks tema töökoha valikust või karjäärist.

Investori geeni pole seni veel tuvastatud. Tõsi on ehk see, et teatud geneetilised omadused sunnivad teatud kindlal moel käituma. Näiteks kui inimene igapäevaelus eelistab rutiini, käib tööle ühtsama tuttavat marsruuti pidi, sööb lõunaks alati sama suppi, siis eelistab ta ka investeerida tuntud ja oma headust tõestanud turvalistesse aktsiatesse.

Huvitaval kombel ei mängi üldine haridustase investeerimiskäitumises rolli. Küll aga loeb majandusalane haridus: inimesed, kes on rahamaailma seaduspärasid koolis tundma õppinud, juhinduvad palju vähem oma kaasasündinud loomuomadustest. Mingil määral loevad hormoonid: näiteks kõrge testosteroonitase kasvatab riskijulgust.

Sarnastes olukordades langetavad eri iseloomutüüpi inimesed erinevaid investeerimisotsuseid. Näiteks praegu hirmutatakse meid euro infleerumisega. Kas tormata kulutama, konverteerida mingisse usaldusväärsemasse valuutasse? Hiina jüaan pidavat tugevnema...

Rahaliste otsuste tegemine sõltub paljudest asjaoludest: vanusest, soost, haridusest, perekonnaseisust, tervisest ja muidugi sissetuleku suurusest. Ent see kõik moodustab vaid väiksema osa. Kõige suurem roll on ikka isiklikel otsustel, mis lähtuvad elukogemusest ja teadmisest.