Eesti on tuntud külma maana, mis võib vahel olla ka hoopis külastuse põhjuseks. Üldiselt aga ootavad välismaalased pikisilmi iga päev päikesepaistet. Ilm osutubki kõige raskemaks osaks Eestis elamisel, eriti nendele, kes tulevad soojema kliimaga riikidest. Samuti võib keeruliseks osutuda eestlastega “ühise keele” leidmine. Kogemused on näidanud, et kuigi eestlaste südamete avamine võib pisut aega võtta, peitub neis abivalmidus ning austus erinevate kultuuride ja uskumuste vastu. Kuna enamik inimesi mõistab inglise keelt, siis ei teki probleeme enese väljendamisega vastavalt situatsioonile, kuigi sõnad “Tere” ja “Aitäh” lihtsustaksid oluliselt suhtlemist. Eestist on saanud üks kõige populaarsem riik õppimiseks, seda hariduse kvaliteedi ning rahuliku ja turvalise õpikeskkonna tõttu. Tutvustame mõningaid muljeid Eesti kohta nende inimeste vaatenurgast, kes on tulnud siia õppima.

KAROLINA KURAJ, Poola:

KAROLINA KURAJ, Poola

On palju poode ja toiduaineid, mida ma pole Tallinnast leidnud. Eestlased on üldiselt introverdid, ei räägi väga palju ega usalda võõraid inimesi kergekäeliselt. Eestlastega tuleb pikemat aega kontakti hoida, et nad õpiksid usaldama ja oleksid avatumad, samas on nad jällegi äärmiselt kenad ja lahked. Eestis üllatas mind kõige rohkem, et enamik vajalikke dokumente on saadaval digitaalsel kujul / online’is ning, et Tallinnas on ühistransport linlastele tasuta.

SULISTIO TRI LESTARI, Indoneesia:

SULISTIO TRI LESTARI, Indoneesia

Ma otsustasin Eestisse õppima tulla eelmisel aastal kui olin näinud pilti talvisest Tallinna vanalinnast. See oli väga kaunis ning püüdis koheselt mu tähelepanu, nähes välja justkui muinasjutust. Julgen isegi väita, et see oli armastus esimest silmapilgust. Õppides Eestimaad ja eestlasi tundma, siis iseloomustaksin mõlemaid sõnaga ”külm”. Esimene eestlane, kellega tutvusin oli Eesti Suursaatkonna esimene sekretär ja konsul Tokios. Ta oli väga kena ja abivalmis ning ilmselt tema tõttu hakkasingi uskuma, et kõik eestlased on sama toredad. Ning mul oli õigus, veetes 10 kuud Eestis, puutusin ma kokku kenade, sõbralike ja armastusväärsete eestlastega. Nad tõesti austavad mind ja minu tõekspidamisi, meie ainus erinevus seiseneb selles, et ma oskan ainult natuke eesti keelt. Ma ei hakka kunagi kahtsema otsust tulla siia õppima, see on olnud üks unustamatumaid aegu minu elus.

LAURA SAUKKONEN, Soome:

Laura ja Sarah

Erinevate keelte segakoor, maitsev ning soodne toit, huvitavad ning aukartust äratava taustaga õppejõud, äärmiselt viisakad autojuhid ning vanemaealised sarkastilised poemüüjad/kassapidajad – kõik olulised osad minu nägemusest Eesti, eriti Tallinna kohta. Keelelise mitmekesisuse tõttu on põnev jalutada tänavatel või sõita Tallinnas ühistranspordiga, sest siis on võimalus kuulda vähemalt eesti, vene, soome ja inglise keelt, samuti ka kaugemate riikide keeli. Veelgi enam, on võimalus süüa erinevate riikide rahvustoite üle terve maailma, sealjuures hea hinna ja kvaliteedi suhte juures. TTÜ Rahvusvaheliste Suhete eriala tudengi jaoks on väga hea ka see, et ülikoolid pakuvad avatud loenguid, mida viivad läbi diplomaadid ja tuntud taustaga õppejõud. Omast kogemusest võin öelda, et siinsed autojuhid on tunduvalt viisakamad kui soomlased, samas võivad vanemaealised kassapidajad vahel olla väga sarkastilised, sellepärast, et ma küll valdan eesti keelt, aga teadmistest eestlaste kommete kohta jääb vajaka. Kokkuvõttes on Eesti väga eriline, huvitav, samas rahulik paik, kus ma tunnen end juba koduselt.

Sarah Chen, Singapur:

Paljudel inimestel, keda ma kohanud olen, on raske uskuda, et üks minu Eestisse tuleku peamisi põhjuseid on ilm. Tulles päikeselisest Singapurist, kus keskmine temperatuur on 30 kraadi ja niiskustase rohkem kui 80% on jahe Eesti ilm värskendav vaheldus pidevale higi voolamisele, mida kogeb igaüks esimese viie minuti jooksul kui on Singapuris uksest välja astunud. Inimesed usuvad, et kuna pärinen kuumast kliimast, siis olen külmetushaigustele rohkem vastuvõtlikum, mulle aga meeldib mõelda hoopis vastupidiselt – mul on piisavalt Singapurist saadud päikesevarusid, seetõttu pidasin ka eelmisel talvel üsna hästi vastu. Öeldakse, et eestlased on vaoshoitud või koguni jahe rahvas, kuid mina isiklikult olen kohanud mõlemat äärmust. On olnud kordi kui ma olen kohanud sõbralikke eestlasi, kes naeratavad ja on rõõmsad, vaatamata sellele, et me oleme tegelikult võõrad ja siis jällegi kordi, kus hoitakse eemale ega naeratata vastu. Veel on ka selliseid, kes ajavad kergelt segadusse, sest tunduvad esmapilgul külmad, aga kui ma olen suutnud öelda korrektse lause eesti keeles, siis nende näoilme teeb läbi totaalse muutumise ja järsku muutuvad nad väga rõõmsaks ning võivad isegi naerma hakata. Singapuris kohtab ainult mõlemat äärmust – hoitakse eemale või ollakse väga sõbralikud, selliseid äkilisi meeleolumuutusi ei esine. Üks lahedaid asju, mis ma siin Eestis avastanud olen, on kodumaised mängud. Kui ma külastasin Apollo Raamatupoodi, siis juhtusin leidma seenemängu, mis õpetab erinevate seente tuvastamist. Võib-olla just sellepärast eelmisel sügisel Pääsküla rabast üks eestlasest proua korvide viisi seeni välja tõigi. Kahju, et enamik selliseid mänge on saadaval ainult eesti keeles, vastasel juhul meeldiks mulle väga ise sellistes mängudes kaasa lüüa.