„Seal olid heinamaad, need olid kodust kaugel eemal. Neli hobust ja lehmad, seda ei mäletagi, kui palju neid seal oli. Ikka hulgi. Ja seal oli sulaseks üks Jaan. Jaan Tiimann.“

Jaan oli suur, pikk, lokkis juustega. Fileidal olid lühikesed sirged juuksed, ei heledad ega pruunid, vahepealsed.

Aasta oli siis 1932. Fileida oli 21 ja Jaan 17. Nii nad tuttavaks saidki. 84 aastat tagasi.

Fileida lamab Põltsamaa hooldekodus patjade najal. Tema hääl kähiseb pisut, kuid kuupäevad ja sündmused elustuvad väikeses toas täpselt.

Fileida on habras ja pisike. Tundub, nagu võiks ta kohe lendu tõusta, kui teda ei hoiaks kinni kuldne abielusõrmus, mis tema peenikeses sõrmes helgib. Kunagi oli see täpselt paras, nüüd loksub sõrmes. See on uks minevikku.