Mats Traadi
“Harala elulugudel” põhinevat tükki “Tõde, mida ma olen igatsenud” NO99 teatris. Soovitan vaadata – lisaks headele näitlejatöödele ja huvitavale lavastajakäekirjale (
Vladisavs Nastanševs
) näeb laval veel midagi: lihtsat inimest ilma suurema plaanita, inimest, kes sureb enne, kui ta jõuab küsidagi, mis on elu mõte – sest igapäevane elamine võtab nii võhmale, et ei lase sel mõttel pähegi tulla. Tänapäeva inimene nii ei ela. Meie normid näevad ette kõigepealt oma õnne valemi sõnastamist, siis selle kavakindlat ellu viimist, kulugu selle peale ükskõik kui palju kannapöördeid... Tegelikult jääb suuremale osale meist see tähtis asi – suure plaani välja selgitamine – stressi tekitavalt kättesaamatuks. Mõni saab kuulsaks, mõni saab rikkaks, mõni elab kõrge vanaduseni, aga küsi ta käest, mis elu eesmärk on – ja tal on suu kinni!
