Kuu aja pärast, 16. aprillil toimub Türgis rahvahääletus. Siis vajub suurriik diktatuuri, arvab perega Eestis elav Türgi aktivist ja ärimees. Ütleme, et tema nimi on Ömer. See pole tema pärisnimi, kuid mees ei soovi oma Türgis elavaid sugulasi ohtu seada.

Referendumiga tahab valitsus muuta põhiseadust, praegune president Recep Tayyip Erdoğan saaks kuhjaga võimu juurde. Näiteks tohiks president uue korra järgi ainu­isikuliselt määrata ministreid, koostada eelarvet, nimetada ametisse kohtunikke ja anda välja seadusi.

Rahutud ajad Türgis mõjutavad juba praegu Eestit. Pärast mullusuvist riigipöördekatset on kasvanud türklaste arv, kes end Eestiga siduda soovivad. Ekspressiga vestelnud Ömer aitabki Türgi ärimeestel Eestisse tulla.

Milline olukord praegu Türgis valitseb?

Ligi poolsada Hizmeti (suurim islamistlik opositsiooniliikumine – M. M.) järgijat on tapetud. Valitsuse teatel sooritasid nad enesetapu. Vangistatud on ligi 200 ajakirjanikku, 60 000 õpetajat ja professorit, 150 000 inimest on kaotanud töö. Võimud on sulgenud umbes 30 ülikooli ja 30 haiglat, samuti palju ettevõtteid. Kui sa kuulud Hizmeti järgijate hulka, on sul lips läbi. Kui keegi kaebab, võib politsei su ilma tõendeid küsimata vahistada. Kinnipeetavaid pekstakse, piinatakse, neil rebitakse ära küüned. Tean naist, kes läks vanglasse oma meest külastama ja ta vägistati. Pärast seda ei julgenud ta enam mehe juurde minna.