Broneerimine tuleb kõne alla ka juhul, kui potentsiaalse ostja raha on kinni fondides või hoiustes ja selle kättesaamine võtab peamiselt lepingulistel põhjustel aega või kui müüja kohustub tegema ostjale meelepärase remondi.

Broneerimislepingu sõlmimisel maks-
takse poolte kokkuleppel broneerimistasu, mis jääb müüjale, kui ostja vara ära ei osta. Kui müüja rikub broneerimislepingut ja müüb vara kolmandale isikule, maksab müüja broneerimistasu ostjale tagasi.

Enamasti on broneerimislepingus selleks puhuks kokku lepitud ka leppetrahv, mis tuleb lepingu rikkumise korral tasuda. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe, mistõttu võib broneerimislepingu sõlmida mis tahes vormis.

Kui aga lepingus on kokku lepitud kohustuses tulevikus sõlmida kinnisasja müügileping, võib tegu olla hoopis eellepinguga. Kuivõrd lepingule kohaldatavad nõuded määratakse lepingu sisu, mitte pealkirja järgi, tuleb tähele panna, et broneerimislepingu nimetuse all ei oleks sõlmitud eellepingut kinnisasja omandamiseks. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus kinnisasi tulevikus ostjale võõrandada. Kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, peab selline leping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kui vorminõuet on rikutud, on leping tühine ja tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehinguga saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete alusel (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti).

Riigikohus on lahendis 2-16-8456 asunud seisukohale, et broneerimisleping tuleb kõne alla siis, kui tasu makstakse üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja kinnisasja kindlal ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Kui aga lepitakse kokku müüja või ostja kohustuses kinnisasi hiljem omandada või võõrandada, viitab see sellele, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või müügilepinguga. Riigikohus leidis, et poolte kohustuste hindamisel on oluline ka broneerimistasu suurus: kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ja on kokku lepitud, et see summa jääb müügilepingu sõlmimata jäämisel teisele poolele, võib jällegi tegu olla kinnisasja müügi eellepinguga. Nagu eespool mainitud, on tehing vorminõude järgimata jätmise korral tühine.

Allikas: Arco Vara