Eestlaste teadlikkus alkoholi toimest on olematu

Aastatega on tekkinud väärarusaam, et mis see pits mehele teeb ja justkui viis viina võiks olla kellegi piir! Autorool ja alkohol ei kuulu kokku – alkohol püsib organismis arvatust palju kauem ja selle väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada.

Eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta on pigem vähene ning teadmised on visad paranema. Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, sportides, saunas või külma duši all käies, energiajooki või kohvi juues, ei pea tegelikkuses paika. Ainult 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks. Ka füüsiline koormus toimib oodatust vastupidiselt, sest alkohol põhjustab vedelikupuudust, mis toob kaasa kõhulahtisuse, iivelduse või oksendamise, lihaskrambid, väsimuse ja peavalu. Samuti mõjub alkohol unele, alguses on sel küll uinutav mõju, kuid unefaasi teine pool on selgelt häiritud. Väsimus, uimasus ning magamatus ainult pikendavad alkoholi põletamise protsessi.

Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse palju väiksemaks. Küsimusele “Kui pits viina tekitab 85 kg kaaluval mehel 0,21-promillise alkoholisisalduse veres, siis kui kõrge alkoholisisalduse veres tekitab samal mehel 5% kangusega pooleliitrine õlu?”, teadis õiget vastust – 0,33-promillise –, ainult 18% meestest. Pea kolmandik vastajatest arvas, et alkoholi sisaldus veres on madalam.

96% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid väikeses koguses alkoholi tarvitamist nii suureks probleemiks ei peeta. Tegelikult mõjutab aga juba 0,2 mg/g alkoholi veres autojuhi sõiduvõtteid. Juhil võib pärast alkoholi tarvitamist tekkida petlik tunne, et meeled on hoopis teravnenud, tuju läheb paremaks ning tekib võlts enesekindlus. Reaalselt on sellise roolikeeraja tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud, tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaateväli aheneb tunnelnägemiseks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei tajuta.

Joobnuna eksitakse pikivahe hindamisel ja sõidetakse ees liikuvale sõidukile liiga lähedale. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskoha suurust ja gabariite tajutakse valesti. Ainuüksi ühe joodud õlle järel pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt viie meetri võrra. Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.