Need tulemused tõestavad, kui suures teadmatuses ja HI-viirusega kaasnevate müütide meelevallas meie ühiskond elab ning millise sildistamise hirmuga HIV-positiivsed vastamisi seisavad.

Nii ei teagi enamik, et HIV ei ole enam kaugeltki ainult riskirühmade haigus – eelmisel aastal sai 57% inimestest HI-viiruse sugulisel teel ja 59% nakatunutest olid vanuses 25–39. Ehk kõik need, kes arvasid tõenäoliselt, et neid HIV ei puuduta.

Ainuüksi nende faktide tõttu on ülioluline teadlikkust tõsta ja viia igaüheni sõnum, et HIV ei tähenda elu lõppu. Vastupidi – prof Irja Lutsari väitel on tänu ravimitele ja pidevale järelevalvele HI-viirusekandjate elukvaliteet kohati isegi kõrgem kui tavalisel inimesel. Efektiivse ravi korral on ka nakkuse edasikandmise risk väga madal, samuti on HIV-positiivsel emal võimalik sünnitada täiesti terve laps.

Eesti astub juba samme HIV-i leviku tõkestamiseks, et viia uute HIV-juhtude arv aastas alla 100. Praegu on see näitaja veel üle 200 ja paigutab meid ühe kõrgeima HIV-i levikuga riikide hulka EL-is.

Ka teatud hoiakud muutuvad ühiskonnas aastatega. Nii vastas näiteks 65% inimestest, et nad ei näe ohtu, kui nende kollektiivis on HIV-positiivne. Samuti peab ligi 90% vastanutest regulaarset HIV-testimist vajalikuks. Möödunud aastal testitute arv seda kahjuks ei peegelda.

SA Koos HIV Vastu asutaja ja juht Vilja Toomast nimetab testimist üheks lahenduseks, kuidas saab HIV-epideemiat peatada ning kutsub kõiki jaanuaris testima. See toob tõenäoliselt kaasa läbimurde HIV-i leviku takistamises ja müüdid purustatakse.

Siinkohal tasub endalt küsida – kas mina olen ennast testinud?

Erileht antakse välja ülemaailmse AIDSi vastu võitlemise päeva (World AIDS Day) puhul.

Jaga
Kommentaarid