Eesti naiste probleemid juuste ja peanahaga olenevad vanusest. „Vanemate inimeste puhul on probleemiks see, et nad ei taha üldse juukseid pesta,” ütleb Benu apteegi konsultant Kätlin Kuus, et see ei pruugi alati hea lähenemine olla. „Nooremate puhul on mureks see, et nad kipuvad pesema liiga tihti või on neil vale toitumise tagajärjel tekkinud mingisugused peanahaprobleemid, nagu kõõm või ekseem.” Kõõm tekib tihti seetõttu, et vajaka on B-grupi vitamiinidest või inimesel on mõnda aega olnud stress. See lööb enamasti välja just kevadel. Silma tasub peal hoida sellel, et tarbiksime viit erinevat värvi köögivilju, et saaksime antioksüdante ja vitamiine kätte just toidust. Kui siiski vaja, juhendatakse apteegis lisaks, milliseid vitamiine tasub koos võtta, et ained saaksid kenasti kehasse imenduda ja neist oleks ka kasu.

Foto: Velizar Ivanov/ Unsplash

Juuste väljalangemine

Need, kes on hädas juuste väljalangemisega ning seda juba mõnda aega, võiksid esimese asjana vaadata vitamiinide poole, sest suure tõenäosusega ei saa keha kõiki toitaineid kätte. „Kõik need rohelised, mis kevade saabudes poest ostame, ei sisalda ühtegi vitamiini. See on üks põhjuseid, miks võib tekkida defitsiit,” selgitab Kuus.
Suurt osa mängib ka stress ja see, kuidas oma juukseid hooldame, kas on tegemist õigete vahenditega. „Number üks on siiski õiged vitamiinid ja hormonaalne tasakaal,” lisab konsultant.

Esimese asjana võiks sellisel juhul hakata toidu kõrvale tarbima vitamiine ja kasutada juuste väljalangemise vastast šampooni: „Need sisaldavad kofeiini ja aitavad peanahal vereringet stimuleerida.” Lisaks on soovitatav teha peanahale kaks-kolm korda nädalas takjajuureõliga maske. „See tuleb kindlasti maha loputada, mitte ööseks pähe jätta,” lisab naine. Maske tasub peas hoida 20–30 minutit ja seejärel puhtaks pesta. Kasuks tuleb ka peanahamassaaž.

Tooteid juuste väljalangemise vastu leiab enamasti vastavalt vanusele. Noorematel inimestel on tihti väljalangemine seotud stressiga, vanematel on see pigem hormonaalsete muutuste tõttu. „Need on mõeldud 21+ ning 39 ja sellest edasi vanusele.”

Juuksur Maarika Heeringu sõnul algab iga juuste ja peanahaga seotud probleemi tuvastamine visuaalsest vaatlusest. „Seda saab teha juba kodus, eriti siis, kui arvad, et sul on juuste väljalangemine. Iga päev langeb meil välja umbes 50–100 juuksekarva,” ütleb Heering, et periooditi võib langeda koguni 150 juuksekarva. Väljalangemist tekitavad tema sõnul peamiselt hormonaalne tasakaalutus, stress ja vitamiinipuudus. „Juuksekasvuks kõige tähtsamad toitained on biotiin, foolhape, oomega-3-rasvhapped, tsink ja raud,” rõhutab naine. „Palju juukseid võib korraga kaotada näiteks kolm või neli kuud pärast rasket haigust või suurt operatsiooni. Või kui organismis tekib suguhormoonide tasakaaluhäire. Väljalangemine suureneb sageli ka pärast sünnitust, kestes seni, kuni taastub hormonaalne tasakaal.”

Ka rõhutab Heering, et väga oluline on tasakaalustatud toitumine. Vereringet mõjutab näiteks ka suitsetamine, mis tähendab seda, et karvanääpsu verevarustus on halvem. „Juuste väljalangemist mõjutavad probleemid kilpnäärmega, sest selle alatalitlus mõjutab kogu keha.”

Lisaks soovitab Heering hoida puhtust, sest higi koguneb mitme päeva jooksul peanahale, viies selleni, et sool ladestub sinna. „Valige hoolikalt oma juuksehooldusvahendeid. Kasutage ainult oma juuksetüübile vastavaid šampoone ja palsameid ning juukseviimistlustooteid,” rõhutab naine.

„Väidetavalt on üheks ilusate juuste saladuseks järjepidev treening,” ütleb Heering, et meie elustiil mängib samuti tähtsat rolli. Juuksur rõhutab, et ka öösel kogutud unetunnid mõjutavad suuresti juuksestruktuuri.

Mis tekitab rasusust?

Šampoone soovitavad juuksurid ja konsultandid mõne aja tagant vahetada. „Kui pesta üks šampoonipudel tühjaks ja seejärel uus võtta, teeb see pigem head,” ütleb konsultant, et vaheldumisi erinevaid kasutada pigem ei soovitata, vaid ikka pudeli haaval.

Konsultant Kätlin Kuus testimas La La Ladiese lauljanna Inga juuste seisukorda. Foto: Kalev Lilleorg

Tihti juhtub, et pähe on pesemisest jäänud alles vana rasu ning juba teisel päeval on juuksed mustad. „Mina soovitaksin kas tihedamini juukseid pesta või mõelda sellele, et äkki ei pese šampoon piisavalt hästi puhtaks,” ütleb konsultant. Kui on tunne, et juuksed ei hoia pärast pesu päris nii, nagu võiks, võib proovida pead pesta kaks korda järjest ehk pesta šampoon maha ja seejärel uus tiir teha. Vahel tasub ka pesuvahendit veega lahjendada. „Nii on ka näonaha puhul. Näonahk hakkab ketendama ja rasueritus muutub veel aktiivsemaks. Sama on ka juuste puhul, et kui rasueritus läheb liiga aktiivseks, lähevad ka juuksed ruttu mustaks,” soovitab naine juukseid ühe pesu ajal mitu korda pesta ja pesuvahendit veega lahjendada. „Tihti pestakse pead valesti – pestakse juukseid, mitte peanahka,” lisab juuksur Margit Merirand-Sarapuu, et šampoon käib juurtele, mitte otstele.

Kui on rasune peanahk ja kuivad juukseotsad, tasub ka pärast pesu üht-teist juustesse lisada. Abiks on kas õlid või seerumid. Kui oled suur maiasmokk, pead teadma, et tihti tekitab rasu maiustuste söömine. „Rasueritus peanahal on suurem ja suhkur tihti aitab kaasa selle aktiivsuse suurenemisele,” lisab konsultant, et mõningatel inimestel mõjuvad ka piimatooted nii. „Esiti tasub hoiduda stressist.”