Eeltöö on oluline

Vali välja autod, mida vaatama lähed. Igasugune info on abiks. Kui kuulutusel pole auto VIN-koodi, siis kindlasti küsi seda müüja käest. Kui ta hakkab mingit jama ajama, siis viska see auto kohe valikust välja. Hea oleks, kui auto on Eesti registris, kehtiva tehnoülevaatuse ja liikluskindlustusega.

Uuri maanteeameti kodulehelt, kas auto läbisõidukõver on loogiline ja sobib masina vanusega. Kui tundub kahtlane, aga auto ise tõesti meeldib, tee süda kõvaks ja viska valikust välja. Lisaks uuri liikluskindlustuse fondi kodulehelt valitud auto liikluskahjude kohta. Sealt on näha, kas vastava masinaga on toimunud kahjusid, mitu ja mis summas.

Üldlevinud arusaam ja teadmine on praegu ikkagi see, et kasutatud autot on kindlam osta mõnest autopoest. Firmast ostes on alati lihtsam murega tagasi pöörduda. Üldjuhul annab endast lugupidav ettevõte ka autole garantii. Igal juhul kehtib kuus kuud pretensiooni esitamise õigus. Eraisikult ostes pole tihtipeale hiljem enam kuskile pöörduda. Sama asja peab jälgima mõningatelt platsidelt ostes, et müügidokumentides poleks eraisikust müüjat. See juba näitab midagi.

Küll tuleb ka autopoest ostes teha korralik kodutöö. Valik on suur. Valida tuleks ikkagi need, keda rohkem tuntakse, kelle käest rohkem ostetakse. Siin aitab taas eelnevalt räägitud Google’i otsing, foorum jne. Tasub rääkida tuttavatega, kust nemad on auto ostnud, kas nad said positiivse või negatiivse kogemuse osaliseks.

Korralik automüüja teeb tavaliselt autoostu ülimugavaks. Aitab kiirelt ja kergelt vabaneda olemasolevast autost, abistab registreerimisel ja kui ostul on vaja finantseeringut mõnest pangast, siis ka sellega. Ühesõnaga võib sellest tulla korralik ajaline võit, sest kõike seda ise tehes võib päris palju aega kuluda. Ühtlasi ei pruugi sa kõiki nüansse teada ja võid midagi valesti teha.

Kasutatud autod Foto: Tiit Blaat

Ära usu pilte, vaata oma silmaga

Tee lühinimekiri neljast-viiest autost, mida ise vaatama lähed. Proovi mitte üksi minna, võta kaasa mõni autofanaatik, keda tunned põhjaliku ja süstemaatilise inimesena, igava pedandina. Mitmekesi minemisel on alati ka psühholoogiline mõju – kui oled üksi, surub hea müügimees sind nurka. Mitme inimesega see trikk läbi ei lähe, pigem vastupidi.

Kui masin on suhteliselt kompaktne, alates veermikust kuni salongini välja, ei logise, plärise, liigu jne oma kooste- ja liitekohtadest (nt kui sõidad üle raudteeülesõidu, läbi kergete aukude, üle konaruste-ebatasasuste), siis viitab see, et auto on sõitnud kas vähe või mööda väga häid teid. Samuti peegeldab see tihti, kuidas auto on hoolduses käinud, mis on ka oluline. Kui auto on käinud korralikult hoolduses, õigel ajal, ei kaasne kindlasti palju tüsistusi – ja see annab ka omanikule usaldusväärsust.

See kõik avaldub muide proovisõidul. Proovisõit võiks olla vähemalt pool tundi. Kuid mida pikem, seda parem – see, mis häirib, hakkab ilmnema siis, kui uudsuse võlu on lahtunud. Tee seda koos sõbraga, et sa ei peaks kogu sõiduaja automüüja valesid kuulama. Proovisõitu tehes käi kindlasti ka maanteel.

Kui automüüja väidab, et auto on käinud kogu aeg Silberautos hoolduses vms, on väga hea. Kui ta ei räägi, küsi ise, kus auto hoolduses on käinud. Mis firma nimi? Helista hiljem sinna ja uuri, kas on tõsijutt.

Alati on mõistlik küsida hooldusraamatut ja kas kanded on raamatusse tehtud. Kas kanded on õigeaegsed? Kus on need tehtud? Äkki on hoolduste kohta arved. Sealt on näha, mis autoga need täpsemalt tehtud on.

Vaata üle kõik kohad, mis kipuvad kasutamisel kuluma: istmed, rool, käigukang, uksed, põrand, keskkonsool jne. Kui need on suhteliselt vähekulunud, on jälle šanss, et lugu kuulsa eaka Rootsi kirikuõpetaja keskealisest lesest, kes käis selle autoga ainult korra nädalas mööda sirget teed kirikus, omab äkki mingit kaudset seost tõega.

Kontrolli enne ostu üle, et kõik praod – ukse- ja kerevahelised, kapoti ja pagasiruumi omad – oleksid ühe ja sama laiusega. Käi need üle konkreetse pilguga, mis sest, et on nõme – tugevama paugu saanud auto on tihti äratuntav sellest, et kapoti või mõne ukse vaheline pragu on ühest otsast kitsas, teisest laiem.

Proovi järele kõik lisad kohe ja kohapeal. Tuleb tuima näoga hakata kõiki aknaklaase ükshaaval proovima. Elektriline katuseluuk, raadio, CD, kas kõlaritest tuleb puhas heli. Kas kojamehed töötavad? Kas puhastusvedelikku pritsib? Kas tagumine kojamees töötab?

Kas tooli seadistamine töötab? Kas konditsioneer töötab? Kas sooja või külma õhku tuleb? Kõik asjad, mis peavad funktsioneerima, tuleks järjest üle kontrollida. Kas kindalaegas avaneb? Tagumised uksed – kas avanevad?

Kümne aasta vanuse kasutatud auto võib saada vabalt sellise, millel avastad protsessi lõpuks pärast diagnostikat kokku umbes neli-viis viga. Arvutad kiirelt ja leiad, et nende maksumus läheb kokku 200–250 eurot, pärast mida on auto täiesti korras, tükiks ajaks kohe mureta. Enamasti on viga järgmine – ühe ratta laager või puks on läbi (kõige suurem viga), kusagil on mingi kummist kaitse katki (tuleb vahetada, et ennetada mingit hilisemat puksi vahetust), rehvid suhteliselt kulunud, sigaretisüütaja puudu, udutule pirn läbi.

Kui auto tundub igati hea, siis ära ütle seda müüjale. Vaata auto üle ja nendi, et kaks autot on veel, mida vaatama lähed. Ükskõik mida müüja sulle räägib, ütle talle, et vaatad veel kaks autot üle ja viid diagnostikasse need, mis meeldivad. Ära lase tekitada endale süü- ja kohusetunnet, et ostan selle ära ja saab jama lõpuks kaelast ära.

Diagnostika enne lõppvalikut

Otsi välja mõni soodne remonditöökoda, mitte esindus, mitte liiga suur, aga mitte ka mingi nurgatagune kuur. Enamik remondifirmasid pakuvad teenust nimega “ostueelne kontroll”. Uuri, kes ja kui palju küsib – helista ja päri järele. Hind vahemikus 30–50 eurot on täiesti normaalne.

Just diagnostika on enamasti see, mis annab tõesti ülevaate, milline on vastava auto füüsiline tervis.

Kokkuvõtteks

Mõistlik on arvestada umbes nädal selleks, et teha ära korralik detektiivitöö autode kallal. Tasuks valida neli-viis parimat autot, millele arvestada iga õhtu tund-paar, ja teha siis teadlik valik umbes kolme seast. Ära kiirusta, ära tee impulssostu, sest autoremonditöökojad põhiliselt impulsse parandavadki. Lase impulsil paar korda muutuda, nädalaga vajuvad impulsid põhja ja pinnale ujub ratsionaalsuse alge. Statistiliselt on kindlaks tehtud, et koguni 95% autoostudest tehakse impulsiivselt. Ole sina siis nende 5% hulgas.

Suure tõenäosusega sa ei taha osta autot, mis sulle kõige esimesena silma jäi või tükk aega välimuselt kõige rohkem meeldis, sest tegelik läbisõit on kõvasti üle 300 000 või sõitis see enne müüki tulemist kaheksa aastat taksot. Kui sa siiski ostad just selle auto, millel olid kõige ägedamad veljed, mõnus sisu, siis ära kurda. Kannata nagu mees järgmised kaks aastat. See on kooliraha.

Kogu see nädal ajuharjutusi on küll tüütu ajakulu, aga sellesama nädalaga säästad kokku 2/3 tulevastest autoparandamistest ning eelseisvatest kannatustest talvise ilmaga oma maja ees, kui auto ei lähe käima jne.

Head liiklemist oma uue autoga!

Allikas: homme.ee