Kui edasiõppimise otsust on raske langetada
„Valikute tegemine võib olla keerukam seetõttu, et stereotüüpsed arvamused, mida üks amet võiks sisaldada, on ühiskonnas muutunud – noor läheb õppima proviisoriks, aga tööle hakkab apteegis müüjana, või lõpetab kooli ärijuhina, aga hakkab tööle sekretärina. Näiteid on tohutult,“ kirjeldab Lillestik koolilõpetajate pettumusi õpitud erialast. „Lisaks veel ühiskonna surve, et kohe pärast kooli lõpetamist tuleb alustada karjääri tegemist ja peab ratsa rikkaks saama. Nii loodetakse saada kohe suuri palkasid, mida kuskil pole.“
Palju sõltub sellest, kas abituriendil on otsuste langetamisel abiks nõuandja või tasakaalukas suunaja lähedaste ringis. „Kui peres pole avatud suhteid, et noor saaks olulistel teemadel vabalt vanematega arutada, või on ainult ühe vanema rigiidne arvamus, kus öeldakse „mine juurat õppima, seal teenib palju pappi“, siis noor teebki seda. Või kui noorel pole oma arvamust välja kujunenud ja sõprussuhted on tähtsamad, siis pahatihti suundutakse sinna, kuhu teised lähevad ning minnakse pundiga kuhugi kooli õppima,“ räägib Lillestik valikumustritest, miks tehakse otsuseid, mis noorele endale ei pruugigi sobida.