Aina rohkem on inimesi, kellele elukestev õpe näib olevat enesestmõistetav: nad läbivad mitmeid koole, et saada oma erialal võimalikult mitmekülgseid teadmisi ja oskusi, tõhustada nii oma ettevalmistuse praktilist kui ka teoreetilist alust. Tõusvaks trendiks kõrgkooliõpingud lõpetanud täiskasvanute seas paistavad olevat kutsekoolid, mis pakuvad lisaks akadeemilisele haridusele ka praktilist käed-külge-õpet.

Tallinna Majanduskoolis näiteks on õpilase keskmine vanus pisut üle 26 eluaasta ning tervelt kolmandik õppuritest on meie kooli tulnud pärast kõrgkooli lõpetamist sooviga saada ülikoolis omandatud teoreetilistele teadmistele lisa. Selles vanuses taas õppima asujad teevad seda enamasti töö kõrvalt, sageli on neil juba ka pere ja lapsed. Seda kõike on ka arvesse võetud: õppekavad on paindlikud ja neil, kellele päevane õppevorm ei sobi, on võimalik õppida kas õhtuti või sessioonõppes.

Magistrikraadiga kutsekooli

Majanduskooli õpilane Mailiis Anton õpib esimesel kursusel kutsekoolis sessioonõppes turundust, enne seda tegi ta Tartu Ülikoolis läbi bakalaureuse- ja magistriõpingud. “Majanduskooli õppima ajendas mind soov ennast arendada ja olla pädev mitmes valdkonnas, et saaksin teha tööpõllul mitmekesisemaid valikuid,” põhjendas Anton. “Põhjus, miks valisin just Tallinna Majanduskooli, oli lihtne – see oli ainukene kool, mis pakkus tasuta õppekohti sessioonõppe vormis.”

Majanduskooli kõigilt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi kõrgkooli.

Pärast esimest kolme kutsekoolikuud tõdeb Mailiis, et erinevusi on kahe kooli vahel palju. “Esiteks algab kutsekoolis õpe kohe erialaste ainetega, ülikoolis sai alguses üldiste taustainetega sisse elada – mõnes mõttes tundus ülikoolis algusetempo rahulikum.

Erialaainete läbimiseks on aga jällegi rohkem motivatsiooni, kui on üldainete pusimiseks,” kõneles Mailiis. “Kohati tundub, et kutsekoolis on õpe intensiivsem, kuna lisaks aineid lõpetavatele eksamitele on vahepeal palju mahukaid kodu- ja rühmatöid. Samas tunnen, et just need praktilised tööd annavad oskusi edaspidises ametis paremini toime tulla.”

Kutsekoolist Tartu Ülikooli

Tiiu Vilbrant lõpetas eelmisel suvel juristiabi eriala ning astus kohe Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. “Julguse jätkata õpinguid õigusvaldkonnas ülikoolis andis mulle just Tallinna Majanduskooli kogemus, tänu millele on mul ülikoolis palju kergem. Seda nii teadmiste kui ka õpiharjumuse osas,” räägib Tiiu. Lisaks tõdeb ta, et sai eelmisest koolist kaasa väga tugeva õigusalase alghariduse. “See on mulle ülikoolis andnud palju eeliseid teiste kursusekaaslaste ees,” ütleb ta ja julgustab kõiki õpihuvilisi kutseharidust proovima. “Igal juhul tasub enne ülikooli astumist läbida kutseõpe. Eriti mõistlik on ametikoolist alustada neil, kes on otsustanud elukestva õppe kasuks ja valinud oma elus uue eriala ning haridustee,” ütleb Vilbrant.

Majanduskooli kõigilt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi kõrgkooli. “Teeme tõsist tööd, et meie lõpetajatele oleksid edasiõppimiseks valikud avatud,” ütles Tallinna Majanduskooli direktor Triin Laasi. “Kutsekool on hea võimalus saada kätte erialatunnetus ja proovida tööd praktika korras. Kui eriala sobib ja seda soovitakse minna edasi õppima, on kõrgkooli suundumine juba lihtsam.”

Nimelt saab osa õpitud ainetest VÕTA-süsteemis kenasti üle kanda – see tähendab, et uuesti täiesti nullist alustama ei pea. Ka on õppuril siis varasemast olemas praktiline kogemus, mis aitab kõrgkoolis kaasa teooria mõistmisele.

“Aina rohkem on noori spetsialiste, kes otsustavad end proovile panna erinevates õppeasutustes, eri õppetasemetel ning erinevatel õppekavadel, et avardada arusaama iseendast ja leida sobivaim eriala,” rääkis Laasi. Lõppkokkuvõttes saadakse haridus, mis annab mitmekülgse kompetentsipagasi ja paindlikkuse ning seeläbi ka olulise eelise tööturul.