Audiovisuaalse loomingu eriala koolitab laia loominglise haarde ja silmaringiga loovisikuid

Õppekava koordinaator lektor Paolo Girol: Audiovisuaalne looming keskendub elektroonilise ja elektroakustilise muusika visuaalsele laiendusele ja visuaali sügavamale integreerimisele loomeprotsessi. Kolme õppeaasta jooksul läbivad tudengid kursusi nii muusikateooriast kui ka -ajaloost ja kompositsioonist, samuti on õppekavas üldised humanitaarharidust toetavad ained. Muusikaainete kõrval saavad tudengid põhiteadmised visuaalsest kompositsioonist, nii ajaloolisest, teoreetilisest kui ka praktilisest küljest.

Tulevasel tudengil peaks olema huvi nii kunsti- kui ka muusikamaastikul toimuva vastu ja eelnev kokkupuude muusika ja/või kunstiga. Kõige olulisem on seejuures siiski loominguline mõtlemine. Seda tõestab ka juba sisseastumiseksam, mille puhul ei arvestata esmajoones muusika- või kunstiharidust, vaid loomingulisust – sisseastuja peab 24 tunni jooksul looma ette antud teemal lühikese audiovisuaalse teose.

Vähemalt korra õppeaasta jooksul antakse avalik kontsert. Seni on audiovisuaalse loomingu kontserdid toimunud ka väljaspool meie enda maja: Mustpeade majas, Kanuti Gildi SAALis ja kinos Sõprus. Oluliseks väljundiks on kujunenud koostöö muusikafestivalidega, kontserdid on toimunud Tallinn Music Weekil, Eesti Muusika Päevadel ja AFEKT festivalil. EMTA audiovisuaalse loomingu tudengid on osalenud NeuNow Festivalil Amsterdamis, VideoFormes festivalil Prantsusmaal Clermont-Ferrandis ja Veneetsia muusikabiennaali üritusel Nexus Pavillion.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoones valitseb mõnus atmosfäär. Foto: MAIT JÜRIADO

Üheks põhieesmärgiks on koolitada heliloojaid, kes on tänapäevasel muusika- ja kunstimaastikul konkurentsivõimelised ning kellel on lisaks heliloomingu baasteadmistele oskused muusikatehnoloogias ja kes on võimelised oma ideid visuaalsete vahenditega väljendama. Soovime koolitada laia loominglise haarde ja silmaringiga loovisikuid, kes professionaalsete vabakutselistena tänapäevasesse ühiskonda sobituks.

Koostööd tehakse Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli Balti meedia- ja filmikooliga, sõlmitud on ERASMUSe koostöölepingud Euroopa muusikakõrgkoolidega, kes pakuvad sarnase profiiliga õpet. Toimuvad välisõppejõudude meistriklassid ja intensiivkursused.

Meie lõpetajatel on hästi läinud. Mõned on jätkanud õpinguid magistriõppes, mõned töötavad teatrites või vabakutselisena. Üheks väljundiks on ka akadeemiline karjäär, peale bakalaureuse- ja magistriõppe pakub kompositsiooniosakond doktorantuuri võimalust. Praegu on audiovisuaalset kompositsiooni võimalik õppida bakalaureuseõppes, kuid magistriõpe on plaanis avada juba ülejärgmisel aastal ehk 2018/19 õppeaastal.

- Bakalaureus- ning magistriõppekavadel, mille õppekeel on eesti keel (v.a magistriõppekavad “Pärimusmuusika” ja “Muusikaõpetaja”), 26. juuni 2017;

- Boktoriõppes 2. juuni 2017.

Magistriõppekaval “Pärimusmuusika” kinnitatakse sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg Tartu Ülikooli ja magistriõppekaval “Muusikaõpetaja” Tallinna Ülikooli poolt.

- Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juuni–30. Juuni 2017.


Pärimusmuusika erialal täitub 10 aastat

Pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla: Eriala rajati EMTAs maestro Veljo Tormise eestvedamisel. Tormis oli aktiivne vanade rahvalaulude taaselustaja, muretses sellepärast, et vanu laule õigesti lauldaks.

Erialale astujad peaks olema sügavalt huvitatud pärimusest laiemalt, sh vanadest lauludest, pillimängust, rahvakultuurist, ajaloost. See kõik nõuab süvenemist ja pidevalt uurivat lähenemist, seega peaks uue teada saamise soov olema tugev. Heaks eelduseks muidugi hea pillimängu oskus. Et õppida võib spetsialiseerudes nii rahvalaulule kui ka pillimängule, siis on eeldatavad oskused ka erinevad.

Pärimusmuusika kõlab kõige paremini viiuli, lõõtspilli (akordion), kandle, torupilli ja mõne teise rahvaliku puhkpilliga, kuid senistel lõpetajatel on olnud põhipilliks näiteks ka mandoliin, kitarr ja nükkelharf.

Senistest lõpetajatest on enamik oma erialaga siiani seotud. Leitakse rakendust koolis, huvikoolis, kultuurikorralduses, aktiivsete rahvapillimängijana.

Magistrantuuris on võimalik oma valitud teemadel spetsiifilisemalt edasi õppida interpreedi, pedagoogika ja teadusliku suuna peal.

Eriala tugevuseks on personaalselt tudengile parim õpetajate valik, koostöö teiste osakondadega (kompositsioon, elektronmuusika, muusikateadus, džässmuusika), osalemine mitmetes projektides, samuti väga mitmekülgne lisaainete valik.

Vähemalt korra õppeaasta jooksul antakse avalik kontsert ja seni on audiovisuaalse loomingu kontserdid toimunud ka väljaspool EMTA õppehoonet. Foto: Einike Leppik

Muusikateadus uurib muusikat ja muudab maailma värvikamaks

Anu Kõlar, PhD, muusikateaduse osakonna dotsent: Mis kõik on suure sõna muusika taga? See on heliteosed, kõikmõeldavad stiilid, liigid ja kompositsioonitehnikad. Pillid ja inimhääl, millega muusikat tehakse. Inimene muusikas: helilooja, esitaja ja kuulaja. Muusika on muusika inimeses: meie musikaalsus, helimaailma tajumine.

Muusika on osa meid ümbritsevast kultuurikeskkonnast jne. Kõige kohta esitame küsimusi. Kuidas seda tehakse? Kuidas on heliteos kokku pandud? Kuidas on see ajas muutunud? Miks ja kuidas muusika meid mõjutab?

Milliseid tähendusi kannab muusika tuttavais ja võõrais kultuurides? Muusikateadlane otsib neile vastuseid. Mitte selleks, et muusikamaailma "ära seletada", vaid et muuta seda maailma mõtlemise, arutlemise ja uurimisega veel rikkamaks ja värvilisemaks.

Õppima sobib iga uudishimulik ja muusikat armastav inimene. See, kes tahab mõelda, lugeda ja end muusikast arutlemisega siduda. Korralik pillimängu oskus tuleb kasuks, aga muusikateaduses on ka palju valdkondi, kus see pole sugugi oluline. Muusikaline ettevalmistus – eelkõige korralik noodikirja tundmine – on küll vajalik, koos sellega peab olema valmis oma oskusi muusikateoorias ja pillimängus arendama.

Juba aastaid kehtib EMTA muusikateaduse erialal õppekava, mis võimaldab asuda õppima ka muusikalise keskhariduseta.

Tööpakkumisi on muusikateadlase haridusega inimesele nii praeguses kui ka lähemas tulevikus Eestis märksa rohkem kui inimesi, kes seda tööd suudavad teha. Selle haridusega inimesi vajatakse kirjastusse, raadiosse ja televisiooni, ajalehetoimetusse, kooli, raamatukogusse, kontserdiorganisatsiooni ja mujalegi.

Muusikapedagoogika instituut ootab õppima muusikast vaimustuvat

Kristi Kiilu, PhD, muusikakasvatuse professor, muusikapedagoogika instituudi juhataja:

Muusikapedagoogikat sobib õppima noor, kellel on eelnev muusikaline haridus (laste)muusikakoolist ja/või tugev koori- või rütmimuusika tagapõhi. Õppida saab kahel suunal: koorimuusika ja rütmimuusika. Mõlema suuna ained sisaldavad õpinguid klassikast džässini ja vanamuusikast popmuusikani.

Õppekava teeb unikaalseks asjaolu, et suur osakaal on individuaaltundidel ja neid on rohkem kui ühelgi teisel sarnasel õppekaval Eesti Vabariigis. Muusikapedagoogika bakalaureusekraadiga võid töötada muusiku ja koorijuhina, rütmimuusika ning stuudio ja huvialakooli õpetajana või mõnel teisel muusikalist kõrgharidust nõudval ametikohal.

Muusika õpetamise õppimiseks on EMTA parim paik, sest siin on professionaalsed õppejõud, mitmekesine õppekava, parim vaimne ja füüsiline keskkond muusikaõpinguteks ja üliõpilasete aktiivne kogukond.

Tunne ikka rõõmu muusikast ja muusikast mõtlemisest!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool, kus saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid.