Mõisakoolide loole pandi algus 1919. aasta mõisamaade riigistamisega, kui ligi neljandik tühjaks jäänud häärberitest koolidele laiali jagati. Mitmesaja mõisakooli ridu kahandas peamiselt Teine maailmasõda, maakoolide sulgemine ja linnastumise algus 1960ndatel. Pärast iseseisvuse taastamisega kaasnenud heitlikkust on mõisakoolidele süstinud üha suuremat kindlustunnet Eesti Mõisakoolide Ühenduse asutamine 2003. aastal. Ühenduse tuntuim ettevõtmine on suvine külastusmäng “Unustatud mõisad”, mil paarkümmend kooli avab oma uksed kõigile huvilistele. Praegu tegutseb Eestis ligi 70 mõisakooli. Siin on vaid väike valik parimatest paladest.

Laupa mõis Järvamaal

Vanuselt nooruke, ent arhitektuurselt üks lossilikumaid peahooneid Eestis. XX saj esimesel poolel valminud hoone projekt telliti nimekalt baltisaksa arhitektilt Jacques Rosenbaumilt. Mõisahärra Otto van Taube ei saanud suure töö vilju pikalt nautida, sest mõisate riigistamisele järgnes justkui kohavahetus – lapsed kolisid kitsastest tingimustest piltilusasse härrastemajja ja mõisnikud pidid kuni Eestist lahkumiseni elama puupapivabrikus. Esimese pääsukesena hakati taasiseseisvumise ajaks unustatud mõisakoolide hulgast renoveerima just Laupa mõisa peahoonet. Siit algaski Eesti mõisakoolide liikumine, mille innustusel on uue elu saanud mitukümmend mõisakooli. Aastatepikkune usin töö tõi Laupa põhikoolile 2009. aastal tiitli “Eesti kaunis kool”.

Hummuli mõis Valgamaal

Uhke hoone mõjub Mulgimaale ära eksinud keskaegse Inglise lossina. XIX saj keskel valminud telliskivist härrastemaja tarvis ammutati inspiratsiooni lähedalasuvast Sangaste lossist, mille omaniku Friedrich Bergiga Hummuli mõisaomanik tihedasti läbi käis. Välisilme on säilinud suuresti algupärasena ja interjöörist leiab ajaloolisi detaile. Eriti tähelepanuväärsed on tornigalerii seintel aastaaegu kujutavad allegoorilised maalingud.

Forseliuse Seltsi kasvandike abiga rajati XVII saj lõpul Hummulisse kool, mida hakkas ülal pidama mõis. Kui lapsed avariiohtlikus kõrtsihoones enam õppida ei saanud, andis Sangaste krahviproua Hummuli häärberi 1920ndatel algkoolile rendile. Ajutisest lahendusest sai püsiv ja praegu tegutseb hoones Hummuli põhikool.

Lasila mõis Lääne-Virumaal

Siin veetis lapsepõlve maailmakuulus embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Mõisaansamblit koos nurgatornidega härrastemajaga hakkas XIX saj teisel poolel välja ehitama noor mõisnik Rudolf von Ungern-Sternberg. Seinte ladumisel on kombineeritud kahte tooni kive: esifassaadil kollasemad, taga punasemad.

Esimene talurahvale mõeldud kool avas Lasilas uksed XVIII saj lõpus. Eesti Vabariigi alguseks oli kool kasvanud kolmeklassiliseks ja sai peagi enda käsutusse heas seisus Lasila mõisahoone. 1973. aastal katkes mõisakooli elu 13 aastaks ja ruumid tuli ajutiselt loovutada kolhoosiosakonna keskusele ja keldribaarile. Praeguseks on siin tagasi Lasila põhikool ja koolipere peab väga tähtsaks loodushoidu ja kultuuripärandi uurimist.

Illuka mõis Ida-Virumaal

Alutaguse metsade ja soode vahel asuv mõisahäärber on laste päralt juba ajast, mil parun Claus von Nottbeck mõisa 1921. aastal riigile müüs.

Neorenessansliku peahoone omapärane uusgooti astmikviil ja torn keskrisaliidil viitab ehitusmeistri huvile kombineerida ajaloolisi stiile. Häärberi projekteeris Saksamaalt pärit ehitusmeister Friedrich Modi, kes rajas Rakverre oma töökoja ning talletus rohkete töödega nii linna kui ka ümberkaudsete mõisate ehituslukku.

Tiitliga “Eesti kaunis kool 2005” pärjatud kool on läbi aegade ajaloolist keskkonda oma vajadustega väga hästi põimida osanud. Praegu tegutseb siin Illuka kool.

Mooste mõis Põlvamaal

Siinsete tegevuste rohkus ja asukate hulk teeb silmad ette isegi sajanditagusele mõisaelule. Mõisahoonetes tegutsevad õlg õla kõrval folgisaal, kohalik kool, rahvamuusikakool, külalistemaja, villakoda, restauraatorite koda, Veskiteater ja muuseum. Järveäärses viinavabrikus on fototurismikeskus ja sepikojas näeb askeldamas seppa.

Mõis rajati XVI saj lõpus, kui Poola kuningas Stefan Batory selle piirkonna Võnnu maakohtunikule Wilhelm Sturtzile läänistas. Hoonestus pärineb suuresti XX saj algusest, kui mõisnikud hoogsalt suurtootmist edendasid.

Siinne koolilugu ulatub XVIII saj keskpaika, kui mõisas jagati teadmisi peamiselt lähiringkonna lastele. Vahepeal tegutses kool lähedalasuvas külas, ent kolis pärast maareformi taas mõisa.

Vasalemma mõis Harjumaal

Põhikooli kasutuses olev neogooti mõisahoone on Eesti üks pilkupüüdvamaid. Selle omanikud Baggenhufwudtid olid tuntud töösturid ja kunstimetseenid, kelle rikkus pärines varem ostetud Saku mõisasse rajatud õllevabrikust.

Mõisa suurim sissetulekuallikas oli kuulus paekivimurd ning dolomiiditööstus ja häärberi ilmekus põhineb paljuski kohaliku paekivi oskuslikul kasutamisel. Kõrge kaheksatahuline nurgatorn aitab Inglise rüütlilossi meenutaval hoonel kesk lauskjat maastikku efektselt mõjule pääseda. Siinne koolipere juhindub igapäevatöös motost, mis tuli hoone restaureerimise käigus nähtavale mõisahärra Eduard von Baggenhufwudti töökabineti seinalt: “Väsimatult pead sa edasi püüdlema. Usinuseta auhinda ei saa.”

Pärsti mõis Viljandimaal

Juba enne Liivi sõda mõisakohana tuntud Pärsti mõisa uhkeim ehitis on üks erandlikumaid häärbereid siinses mõisaarhitektuuris. XIX saj teises pooles ehitatud võimas historitsistlik puithoone on Šveitsi stiilis. See väljendub erakordselt rikkalikus puitdekooris: ohtralt puitpitsi ning profileeritud räästa- ja aknakarniise. Muuseas – viimane omanik Peter Clapier de Colongue lasi oma Viljandi linnamajast tuua mõisahoonesse telefoni ja see oli teadaolevalt Eesti esimene maapiirkonnas kasutatav telefon.

Pärsti külakoolist on teateid XIX saj esimesest poolest. 1920. aastal kolis kool mõisahoonesse ja sai nimeks Pärsti vallakool. Siin tegutsenud Pärsti lasteaed-kool taandati hiljuti lasteaiaks.

Allikas: www.moisakoolid.ee

Alu mõis Raplamaal

Mõisa praegune ilme kujunes XIX saj keskpaigas, kui selle ostis avalikul oksjonil poliitik Otto von Lilienfeld. Esimese ettevõtmisena rajati peahoone, mille projekteeris tolle ajastu nimekamaid Eesti arhitekte Paul Friedrich Wilhelm Alisch koos Friedrich Modiga. Nurgatornikeste ja kuubikujulise põhiplaaniga uusgooti stiilis ehitis on üks omalaadsemaid mõisahäärbereid. Vabakujunduslikus stiilis park koos tiikide kogumiga rajati lossiga samal ajal.

Pärast riigistamist kompleksi kolinud kohalik algkool tegutses hoones 1955. aastani. Seejärel asustasid mõisa masinatraktorijaam ja muud asutused. Praegu tegutseb siin kaitseliidu kool, kes lasi hoone ka restaureerida.