Reinpõld ütleb, et kuigi hea tehniline riietus on suhteliselt kallis, tasub investeering (mugavusse) end igati ära. „Minu treeningriietest peab enamik vastu üle viie aasta ja väga sageli neid välja vahetama ei pea,” tõdeb ta oma eelistustele tuginedes.

„Matkavarustus on pärit matkaklubist ning kannab kvaliteetset ja head firmamärki. Lisaks kasutan spetsiaalset spordipesu, mis on sporti tehes suisa asendamatu – higistama ei aja ja külm ka ei hakka,” räägib Reinpõld.

Matkamisel kasutab treener polartec-materjalist fliisi, mis on hästi õhukene, aga see-eest väga soe.

Kiht-kihilt riidesse

Eriti külmade ilmadega sportides paneb Reinpõld selga kaks kihti sooja pesu ning sinna peale tuult, vihma ja külma tõrjuva rattajakki. „Soetasin ilusa lõikega valge jaki aastaid tagasi üsna krõbeda hinnaga. Olen sõna otseses mõttes sellega läbi muda ja vee käinud, aga jakk püsib siiani korralik ja mis kõige tähtsam – on funktsionaalne ja väärt igat senti.”

Soovi korral võib ka ühe kihi sooja pesu ära jätta ja kõige peal vesti kanda – hoiab rindkere hästi soojas.

Pealmiste jooksu- või ratta- või suusapükstena tasub külmemal ajal kasutada mugavaid windstopper-retuuse.

Müts ja kindad on A ja O

Mütsi ja kindaid tasub hoolikalt valida, sest peast, kätest ja jalgadest eraldub soojus kõige intensiivsemalt. „Mul on kindel põhimõte – võin ka talvel kindad käest võtta, kui palav hakkab, aga ma ei võta kunagi mütsi peast,” räägib Reinpõld, kes ise kannab talvel tavaliselt kahte mütsi – all windstopper-rattamüts ja peal fliismüts. Lisaks on kaelas alati buff ehk memmerätt. „Hoian seda enamiku ajast suu ees ehk hingan läbi räti. See takistab väga külmal õhul otse kopsudesse jõudmast,” lisab ta. Kinnastest kasutab naine jahedamate ilmadega õhemaid kummise peopesaga kindaid. Pakaselisematel päevadel kuuluvad tema valikusse fliisist windstopper-suusakindad, mis ka külmal rattasõidul käed soojaks jätavad.

Jalad luubi alla

„Jooksen kogu talve tavaliste jooksutossudega, mille siis kevadel jälle uutega asendan. Jooksujalatsite pealt ei tasu kunagi kokku hoida. Samuti on hea, kui treeninguks ja võistluseks on eraldi jalatsid,” soovitab Reinpõld. Ka jooksujalatsite kontseptsioon võiks tema sõnul erinev olla – võistlustoss valige kergem ja ühte jalatsit ei tasu pidevalt koormata. Neile, kes jooksevad üle kuue korra nädalas, soovitab ta muretseda kahed treeningjalatsid. Sokkidest tasub eelistada tehnilisi spordisokke – tavaliselt paksendatud ja pehme tallaga.

HEA NÕUANNE

Külmemal ajal saab ratast sõita ka suviste rattakingadega, kui puuduvad võimalused hooajalistesse jalanõudesse investeerimiseks. Et rattaklots on metallist, levib just selle kaudu külm kõige kiiremini jalgadesse.

Lahendus on lihtne – vahetage suviste rattakingade sisetallad selliste vastu, kus ühel pool on foolium ja teisel pool lambakarv. Lisaks pange rattakingadele peale neopreenist kingakatted.

Sokid hoidke suhteliselt õhukesed, sest kitsas olukord paneb jalad kiiremini külmetama.

Sellise varustusega sõitis Reinpõld kuni –10 kraadiga (suhteliselt tuulevaikne) kuni 2,5 tundi.

Loe lisaks: karmenreinpold.com