Õpilaste vanematega rääkides jääb kõlama mitmeid lähenemisi. Malle 9. klassi minev poeg õpib reaalkoolis, kus koolivorm on kohustuslik. Alates 7. klassist lubatakse vabamalt valida särkide värve ja valikusse lisandub triiksärke.

Malle sõnul muudab koolivorm elu lihtsamaks – ei pea muretsema, kas vastav rõivaese on kooli sobilik või mitte. Lisaks pole vanemates klassides kooli logoga vorm üheselt kohustuslik. Küll aga peab riietus olema korrektne – T-särgid on keelatud, särk olgu kraega ja kindlasti reklaamkirjadeta, poistel tumedad püksid. „Koolivorm pole kindlasti odav lõbu. Eriti kalliks muutusid tootjate/tarnijate vahetudes kampsunite hinnad. Ajaga läks kudumite kvaliteet isegi kehvemaks ja seega tuli igal aastal uus komplekt tellida,” räägib Malle, kelle sõnul on kaubandusest saadavad alternatiivid palju soodsamad.

Malle poeg on pikka kasvu ja algklassides tekkis koolivormi tellimisel probleem vajalike suurustega. Sobiliku pikkusega kampsun saadi suuremate klasside mudelite seast. „Lisaks kippusid kampsunid pesus üsna palju kokku minema ja kudum muutus topiliseks. Nüüd komplekteerin ja otsin ise sobiliku rõivastuse, mida saab kanda ka väljaspool kooli,” on ema rahul.

Tallinna kesklinna põhikoolis õppiva Anneli ema on koolivormi poolt. „Nõue on mõistlik, kui sellega liiale ei minda. Näiteks stiilis: tüdrukud käigu ainult seelikus. Vormi kandmisel võiks lubada mõningasi vabadusi või kantakse üksnes mõnda vormi elementi. Üle pingutada ei tasu, aga ühtne pluus on igati omal kohal. Kehalise kasvatuse poolelt tekib ehk küsimus, kas ühtset spordiriietust on vaja,” arutleb Anneli. Samas on tema sõnul koolivorm hea ühtsustunde tekitamiseks ja kui hind sobib, siis miks mitte vormi eelistada. „Olen tähele pannud, et vähem tuleb osta igapäeva tarberiideid, sest neid ei kulu nii palju,” lisas ta.

Koolivorm koolitäikalt

Lapse kasvades tekib paratamatult küsimus, mida väikseks jäänud vormiriietega teha. Taaskasutusse ei saa viia neid rõivad, millele on tikitud koolisümboolika või muud äratuntavad elemendid paelte, nööpide või märkidena peal. Vanemad kiidavad koole, kus on mõeldud ka sellele. Malle sõnul on nende koolis tore traditsioon, kus laadapäeval saab lapsele väikeseks jäänud koolivormi asju sümboolse raha eest müüa või koguni ära anda. Anneli ütleb, et neil on reaalkooli ja Tallinna kesklinna põhikooli peale koolivormi- ja kooliasjade täika.

Eneseväljenduse vajadus

Audentese Erakooli 7. klassis õppiv Elisabeth loeb koolivormi plussiks seda, et hommikul pole draamat, mida selga panna. „Ühtse riietusega pole seda ohtu, et keegi hinnaliste riietega eputaks. Enamik sõpru ikka imestab ja küsib, kuidas ma ühist koolivormi üle elan. Kui oled harjunud, on koolivorm täiesti normaalne,” räägib Elisabeth. Tüdruku sõnul on koolis mitmeid võimalusi, et vahelduseks oma riideid kanda. „Koolis on tihti üritusi ja nendel päevadel lubab õpetaja vabavormis tulla. Ühtne vorm on tore, aga vahel tahad ennast väljendada ja selleks on oma riietus kõige parem,” lisab ta.