Enamasti märgatakse lapse õpiraskusi alles pärast paari õppeaastat ja selleks ajaks on tema puudujäägid üha kasvanud. Samuti lisandub pahatihti klassikaaslaste narrimine. Seega on lapse pingeseisund ühel hetkel juba nii suur, et õpihimu kaob täielikult ja enam ei tunta huvi isegi ainete vastu, milles head ollakse. Kuna paljud õpetajad märkavad seda kahjuks liiga hilja, on soovitatav vanematel pidevalt oma last kontrollida, et õigel ajal appi tõtata.

Uduse nägemise korral muutuvad lapsed rahutuks, ei taha tunnis paigal püsida, lugeda ega kodutöid teha. Kuidas hoida lapse silmi ülepingutusest tulenevate nägemishäirete eest?

Isegi kui nägemisteravus on korras, võib lapsel olla CI (convergence insufficency), mis tähendab nõrka silmade sissepöördumise võimet. Kui selle lähedale vaatamise omadusega on probleeme, võib laps õppimises maha jääda ning lugemisraskused tekkida. Optikapoodides CI-d tavaliselt ei avastata, sest see vajab põhjalikumat kontrolli.

Allikas: ksa.ee

Kuidas märgata, et lapsel võivad esineda õpiraskused? Kui laps õppis suhteliselt hilja rääkima või tal on siiamaani piiratud mõistmine ja tükeldatud laused. Ole vanemana tähelepanelikum, kui laps algkoolis lugedes pidevalt kokutab või sõnu ise juurde mõtleb ja lausetes ära segab. Valvas tuleks olla ka siis, kui laps kirjutades ja lugedes tihti tähti omavahel vahetab, näiteks b asemel ütleb p, w asemele tuleb m. Sellistel puhkudel tuleks lapsega logopeedi juurde minna ja kindlaks teha, ega ta vaeglugemise või -kirjutamise all kannata.

Pea meeles, et õpetajal on klassitäis lapsi, keda ta kõiki jälgima peab!

Kust saab abi?

Lapsevanemana võid minna laste-, noorte- või koolipsühholoogi vastuvõtule. Kindlasti tuleks alguses ette võtta ka käik silmaarsti juurde, sest paljud lapsed ei kurda kehvema nägemise pärast. Samuti tasuks ära käia kõrva-nina-kurguarsti juures veendumaks, et lapse kuulmise ja kõnega on kõik korras. Laps, kes algkooli ajal kõigest väest pingutab, ei pruugi õpetajale silma jäädagi ja tema nõrkus avastatakse alles hiljem. Tavaliselt märgatakse seda võõrkeelt õppima asudes, kus lapse mahajäämus teravamalt silma hakkab paistma.

Kui sa lapsevanemana märkad, et su lapsel tekivad raskused näiteks teksti lugemisel ja selle mõistmisel, ära lase ennast pedagoogi jäigast arvamusest heidutada. Pea meeles, et õpetajal on klassitäis lapsi, keda ta kõiki jälgima peab. Sageli võib juhtuda, et sul läheb lapsevanemana enese kehtestamisega aega, kuid siis aitavad nõustajad ja logopeedid. Samuti saad alati abi sotsiaalpedagoogidelt.

Kui kahtlused vastavadki tõele?

Kui spetsialistide kaasabil selgitataksegi välja, et su lapsel esinevad õpivilumuste spetsiifilised häired, on ülioluline, et ta vastavat teraapiat saaks. Siira sooviga oma last aidata ja igal õhtul raamatuga tema järel käies ning üha korrutades, et peate koos õppima, tekitad sa temas rohkem stressi ja frustratsiooni, kui sa arvatagi oskad.

Kui suudad lapsevanemana objektiivseks jääda ja kogu olukorda kõrvaltvaataja pilguga hinnata, on heade tulemuste saavutamine võimalik. Muidugi ei saa sa ühtäkki niisama last aitama hakata, vaid pead kindlasti ennast selle teemaga eelnevalt kurssi viima. Parimal juhul koolita ennast esmalt ise. Lapsed ei soovi kodus terapeute omada, nemad vajavad armastavat ema ja isa. Pealegi on terapeutidel vajaminev väljaõpe ja kogemus juba olemas.

Loe artiklit täismahus: perejalaps.delfi.ee