Silveri Solnaski sõnul on Eesti käsitööõlle tase jõudsalt kasvanud. “Seda peegeldavad kasvõi erinevatele õllefanaatikutele mõeldud õllehindamise keskkonnad, kus paljud Eesti tootjad on mitmes kategoorias maailma esikümne sees. Võib lausa öelda, et Eesti käsitööõlu on raketina käsitööõllede maailmas nime tegemas.” Eesti paistab silma ka oma tootjaterikkusega. “Mujal maailmas ringi reisides on väga tihti kohalikke õllesorte kokku vähem kui meil Eestis nädalaga juurde tuleb. Aga see on vast Eesti eripära ka. Meie arvame, et harjutamine teeb meistriks ja Eesti on suur (kuigi pindalalt väike) õlleriik, mida maailmas tunnustatakse,” ütleb Tanel Tälli. Tänu tugevale käsitööõlle tasemele usub Silver, et peatselt hakkab meil ühe valdkonnana arenema ka õlleturism. “See on kindlasti tulevikus suur teema.”

Järgmise termini ootus

Lisaks usub Silver, et on vaid aja küsimus, millal sõna “käsitööõlu” ajale jalgu jääb ning välja tuleb mõelda uus termin. “Praegu mõistame käsitööõlle all väiketootja poolt valmistatud pruuli, mis on valmistatud võimalikult kvaliteetsest toorainest ja suure pühendumusega, aga sõna “käsitööõlu” paneb eeldama, et kogu pruulimine toimub käsitsi. Mõnel juhul see nii ongi, kuid eesmärk on siiski lõpptulemus, mida peegeldavad tugevad maitsed, pruulikojale omane käekiri ning naturaalne keemiavaba protsess. Õlle maitsele ei anna väga palju juurde, kui kork on peale pandud käsitsi, oluline on, et protsess oleks tõhus kvaliteedis ja suhtumises järele andmata.”

Lähitrendidele otsa vaadates näeb Tanel IPA tüüpi õllede suure vaimustuse langust. “Uus “IPA” on hoopis sour’id ehk hapud õlled, saison on kindlasti populaarne ja ka uus ametlik õllestiil NEIPA ehk New England IPA, mis näeb välja nagu hägune apelsinimahl, kuid maitseb nagu troopiliste puuviljade pomm.”

Uued tarbijad

Kuigi Silveri sõnul on Kalamaja Pruulikoja ja käsitööõllede tarbijad tervikuna üldjuhul pisut kogenenumad inimesed, keda huvitab maitsete lai spekter ja kes otsivad uusi elamusi, siis ka siinkohal näeb ta muudatust toimumas. “Üldjuhul väga noored inimesed kohe käsitööusku ei ole, kuna tegemist on siiski masstoodangust mõnevõrra kallima tootegrupiga. Kuigi juba on näha ka selles valdkonnas inimeste teadlikkuse kasvu, kus juba noored sooduspakkumises olevate kuuspakkide asemel võtavad 1-2 kvaliteetset väiketootja õlut. Me näeme, et selline teadlikkuse kasv on kasulik kogu Eesti ühiskonnale ja inimeste tervisele.”

Üllatavad koostisained

Oma toodete loomisel jälgib Silver suuresti trende, kuid mitte selleks, et neist kinni pidada, vaid otse vastupidi. “Eelistame natuke vastuvoolu ujuda ja mõnevõrra teistest erineda. Me teeme suhteliselt julgete maitsetega õllesid, kasutame palju erinevaid koostisosi saavutamaks tulemusi, mida vaimusilmas ette näeme.” Reinheitsgebot ehk puhta õlle seadus, mis on Saksamaale väga omane, kus pruulimisel tohib kasutada ainult nelja komponenti – vesi, linnased, humal ja pärm Kalamaja Pruulikojas seaduseks pole. “Sellist lähenemist nagu meie taotleme, iseloomustab ajalooliselt rohkem Belgia koolkond, kus orienteeriti mitte koostisainete piiramisele, vaid tulemusele ehk õlle maitsele ning see saavutati erinevate koostisosade lisamisega, nagu näiteks ürdid, apelsinikoored, kommisuhkur jmt.” Katsetatud on juba väga paljude erinevate koostisainetega. “Oleme pruulinud palju huvitavatest komponentidest, meeldejäävamad on kookos, tšilli, peedine nisuõlu, jõulukuusest valmistatud vaigune IPA.”