21.06.2017, 00:30
Purjetaja mured viib tuul ja meri
Taavi sõnul pole võimalik purjetamist poolikult teha. „Kõik mured jäävad kaldale. On ainult sinu paat, meeskond, meri, ja kui purjetamise ajal on mahti ümbritsevat jälgida, siis on võimalik näha unustamatuid päikeseloojanguid.”
FOTO:
„Merel olek annab teise mõõtmega privaatsustunde. Sa ei jõua iialgi osta endale nii suurt krunti, kui merel enda ümber näha on. Olen Tallinna kilukarbi vaadet näinud sada korda, aga iga kord märkan midagi uut ja muud,” rääkis ta.
Taavi sõnul otsis ta endale hobitegevust juba viisteist aastat tagasi. Saaremaal olles sattus ta maarottide üritusele, kus võeti inimesed pardale ja sõideti lahel ringi. Sealjuures läbiti kõik tuulesuunad, nii õnnestus neil liikuda tuulega samas tempos ja suunas. „Purjekaga taganttuules liikumine oli mulle väga lummav. Pärisin hinda, mis jaht maksab. Tol ajal maksis selline kasutatud jaht kolmesaja tuhande krooni kanti. Mõtlesin, et kindlasti on rikkaid purjekaga tuttavaid ja läksin kursustele mereteadmisi ja juhtimisõigusi omandama,” muigab algusaegu meenutav Taavi.
Pärast väikelaevakapteni lubade saamist, mis andis oskuse kursse ja kraade arvutada ning arusaamise, kus parasjagu merel oled, läks mees veel mitmetele harrastajatele korraldatud kursustele, et saada rohkem teadmisi purjetamisest.
Taavi sõnul on jahil liikudes, olenevalt jahi suurusest, olemas eraldi reeglid. Mida väiksem on jaht, seda täpsemad ja karmimad on reeglid, kuidas paadis liikuda. „Seda väiksem on eksimise ruum, et sa üle serva ei kukuks. Jahil liikudes on kuldne reegel, et üks käsi on alati enda jaoks ehk ühe käega peab saama kusagilt kinni hoida. Suurematel jahtidel on kapten see, kes ütleb, kus sa liikuda tohid ja kus on ohutu olla. Tark kapten leiab ka väiksema kogemustega sõitjale paraja rolli, millega ta hakkama saab,” rääkis Taavi.
Eriti hoolas tuleb olla manöövrite ajal – siis peab igaüks täpselt teadma, mida ta peab tegema ja kus liikuma. Valele poole jäädes võib jaht ümber minna. Alates hetkest, kui astutakse jahi pardale, tuleb igaühel enda ohutuse eest vastutada ja varustada ennast päästevestiga. Ühtlasi kontrollida vesti kehtivust ja kas see on kehakaaalule sobiv. „Kui oled 90-kilone ja paned selga 75-kilosele mõeldud vesti, ei suuda vest sind kanda. Päästevesti selga pannes tuleb jälgida, et vest oleks kindlalt turvarihmaga enda külge kinnitatud. Lohakalt selga pandud vest jätab kandja vette kukkudes vestita,” selgitab Taavi.
Õige varustus päästab päeva
Merel olles peab ennast mugavalt tundma ja ei tohi libiseda, seega on olulised õige riietus ja jalanõud. Tekil liikudes võib tekkida mitmeid ohuolukordi, näiteks on vihmaga tekk libe, laine lööb üle või purjekas kõigub tugevalt. Aitavad libisemiskindlad heleda tallaga jalanõud, mis ei määri tekki. Taavi kannab ise kõrge säärega hallika tallaga purjetamissaabast.
Sama olulised kui õiged jalanõud on spetsiaalsed purjetajatele mõeldud kindad. Need on vajalikud käte kaitsmiseks, et nöörid (jahil ei ole ükski nöör selle nimetusega, vaid öeldakse otsad) käsi ei kahjustaks. Kindad on vett läbilaskvad, lahtiste sõrmeotstega, millega on hea sõlmeotsi teha.
Vaatamata ilmale vajab purjetaja kindlasti mütsi. „Kui pead päikese poole vaatama, samaaegselt purjedega toimetama ja üheaegselt üles vaatama, aitab nokkmüts, et päike silma ei paistaks,” kiidab Taavi mütsi. „See on elementaarne pakett, aga on olemas ka mugavuspakett. Veel on vaja tuule- ja vihmakindlaid riideid. Absoluutselt veekindla riietuse probleem on, et inimene hakkab selle all higistama. Seega tuleb kaaluda endal mitu kihti riideid selga panna. Tähtis on, et pealmine kiht oleks veekindel.”
