Kiljume ja huilgame kogu kõrist ning ei tee eriti välja, et äsja mu sõrmedest mõne sentimeetri kauguselt õhku tõusnud helikopteri tekitatud tuul lennutab jääkristalle hingamisteedesse — kogeme seda ühe heli-skiing’u päeva jooksul iga kord, kui meid üles mäe otsa jäetakse ja all orus taas peale korjatakse. Surume oma suuski, lumelaudu ja seljakotte lumme, et need mäe otsast alla ei lendaks. Mu teises käes on kaamera, millega pildistan selles kunstlikult tekkinud tuisus umbkaudsesse suunda — olen külalistega kogu päeva fotograafiks kaasas. Ees ootab laskumine lumes, mille kirjeldamiseks kasutatakse väljendeid „bottomless pow” ja „champagne powder”. Talve jooksul sajab siinseis mägedes umbes kümme meetrit valget kulda, mis on kohev, tuhkkuiv ning puutumata ja pahatihti tuhiseme alla rinnuni lumes. Selline hetk, kus olen põlvili kuskil Kanada Kaljumägede lumisel mäetipul ja „teen tööd” on vaieldamatult mu reisi- ja tööelamus nr 1! Reisime elukaaslasega kuuendat aastat, kasutades töö — ja puhkeviisasid ning eelmisel suvel sattusime Great Canadian Heli-Skiingusse, mis pakub butiik-heli-ski teenust Briti Columbias, Kaljumäestikus. Ja otse loomulikult on üks talvistest rõõmudest võimalus aeg- ajalt koos külalistega koos lumelauatamas käia — iga kord on selline tunne, et jess, elu parim päev!
Maur Mere