Suurima eelarvega Hollywoodi filmid läbi ajaloo

Teada on ütlus – selleks, et teenida, tuleb investeerida. Tänapäeva Hollywood ootab pigem suurt piletitulu ja pahatihti antakse kvaliteedis alla, sest suurele ekraanile toodetud linateos on niigi väga kallis. Alati aga ei tähenda suur investeering suurt
tulu.

”Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel” – 397 miljonit dollarit

Režissöör: Rob Marshall

Läbi ajaloo suurima eelarvega film on 2011. aastal esilinastunud “Kariibi mere piraadid: Võõrastel vetel”.

Režissöör Rob Marshalli lavastatud film on viimane Jack Sparrow ja Barbarossa piraadisaagast ning ühtlasi kõige kallim nendest. Juba ainuüksi Johnny Deppi honorar selle filmi eest küündis 55 miljoni dollarini. Siin pole midagi imestada. Depp on piraadifänne hullutanud juba alates 2003. aastast ning on olnud Disneyle tõeliseks kullaauguks.

”Veemaailm” – 217 miljonit dollarit

Režissöör: Kevin Reynolds

Üheksakümnendate keskel ilmunud “Veemaailm” oli selle aja kohta kalleim film, mis kunagi toodetud.

Rezissöör Kevin Reynoldsi loodud filmis mängis peaosa Kevin Costner, kes investeeris 20 miljonit dollarit oma isiklikku raha filmi õnnestumiseks. Vaatamata futuristlikule teostusele ja narratiivile ei võtnud publik filmi kuigi soojalt vastu. Piletitulu saadi kõigest 88 miljonit dollarit investeeritud 280 miljoni eest.

”John Carter” – 263 miljonit dollarit

Režissöör: Andrew Stanton

Walt Disney loodud film, mis ei olnud just kõige parem investeering. See oli lausa nii halb, et 200-miljonilist investeeringut võib pidada ettevõtte suurimaks valearvestuseks. Pärast filmi ilmumist lahkus ettevõtte juhatuse esimehe kohalt Rich Ross, ning Disney kaotas sellega õiguse produtseerida ühtegi Edgar Rice Burroughs’i jutustustest.

Sellega filmi ebaõnn ei lõppenud. Mitmete viperuste tõttu tuli filmi filmida kaks korda, mis omakorda kergitasid filmi maksumust veelgi. Selleks, et kulutatud raha tagasi saada, oleks film pidanud teenima vähemalt 600 miljonit dollarit.

”Rapuntsel” – 260 miljon dollarit

Režissöör: Nathan Greno. Byron Howard

Nathan Greno ja Byron Howardi lavastatud joonisfilm on ühtlasi ainuke joonisfilm suurima eelarvega filmide nimistus. Peamine põhjus, miks “Rapuntseli” linastamine nii kulukaks läks, oli peamiselt selle pikk ettevalmistusaeg. Filmi tegemine võttis ajaliselt ligi kümme aastat, pärast korduvaid ebaõnnestumisi. Peamine aur läks 2000. aastal loodud “Rapuntseli” täiendamisele. Veelgi enam, protsessi käigus töötati välja unikaalne animatsioonitehnika, mis võimaldas ellu äratada käsitsi joonistatud Disney tegelased.

”Ämblikmees” – 3258 miljonit dollarit

Režissöör: Sam Raimi

Kui “Ämblikmees” esimest korda 2002. aastal linastus, vallandas see tõelise superkangelase buumi. Loomulikult hakati sellele omakorda järge väntama. Filmi valmimine takerdus ja eelarve muudkui paisus. Raha kulus nii palkadele kui ka suurejoonelistele turundus- ja mainekampaaniatele.

Pärast “Ämblikmees 2” esilinastust selgus, et andunud fännid on hakanud vananevale superkangelasele selga pöörama ja olukorda prooviti päästa “Ämblikmees 3” väntamisega, mis oli veel kallim kui eelmine. Kuid kui fännid on kord selja pööranud, ei aita nende ümberveenmiseks ka suuremad summad.

Tasujad: Ultratoni ajastu” (2015), “Harry Potter ja segavereline prints”, “Batman vs. Superman: Õigluse koidik”, “Kääbik: Viie väe lahing”, “Pimeduse rüütli tagasitulek” – 250 miljonit dollarit

Režissöörid: Joss Whedon, David Yates, Zach Snyder, Peter Jackson, Christopher Nolan

Marvelil läks Ultratoni ajastu maksma kordi rohkem, kui algselt plaanitud. Näitlejad nõudsid rohkem raha ja protsenti müügitulust. Keerukaks ja ressursimahukaks osutus ka filmimine, kuna paljud stseenid olid üles võetud droonidega. Samas tõi Ultratoni ajastu Marvelile sisse pea 1,3 miljardit dollarit, seega õigustas investeering end igati ära.

Waren Bros ei kõhelnud hetkekski kulutamaks suuri summasid Harry Potteri filmi ekraniseeringule. “Harry Potter ja segavereline prints” oli neist kalleim, millele ei järgnenud oodatud sooja vastuvõttu filmisõpradelt ega kriitikutelt.

Vaatamata kõigele oli see Warner Brosi parim investeering. Film läks maksma 275 miljonit dollarit, kuid tõi üle maailma sisse 934 miljonit dollarit.

”Spectre” (2015) – 245 miljonit dollarit

Režissöör: Sam Mendes

Sam Mendese loodud “Spectre” on viimane James Bondi sarja filmidest. Filmile kulutati 245 miljonit dollarit. Selleks, et omadega nulli jõuda, pidi film kinosaalidest korjama üle 650 miljoni dollari. Teadaolevalt oli nii edukas olnud ainult James Bondi eelviimane film “Skyfall”.

”Avatar” – 237 miljonit dollarit

Režissöör: James Cameron

Muinasjutuline “Avatar” oli esimene film, mida näidati kinolinadel 3D-efektiga. James Cameroni teos võttis valmimiseks 12 aastat ning just optilise 3D-efekti lisamine tegi toodangu hüppeliselt kallimaks. Iga kaadri filmimiseks kulutati 90 tundi. Neid oli sekundis 24, mis võimaldas luua 3D-efekti, mida ei olnud varem nähtud.

Lisaks loodi filmile päris enda unikaalne keel ning õpetati seda rohkem kui 100-pealisele näitlejate grupile. Kõik see läks maksma 237 miljonit dollarit.

”King Kong” (2005) – 207 miljonit dollarit

Režissöör: Peter Jackson

Peter Jackson tõi kinolinale 1930ndate aasta klassikalise “King Kongi” jutustuse. Algselt oli plaanis filmile kulutada umbkaudu 150 miljonit dollarit, kuid see eelarve kasvas kiirelt. Suurema osa investeeringutest nõudis tegelaskuju King Kong ise. Vastupidiselt filmistuudio Universal arvamusele gorilla suurusest pidi seda ehitama veelgi suuremaks, selleks et see kattuks 7,6 meetri kõrguse animeeritud ahviga. Muutus kasvatas eelarvet kolmandiku võrra.

Filmi pikkus oli samuti riskantne samm. Nimelt ei ole palju kolmetunniseid filme, mis naelutaks vaatajaid kinolina ette. Pikemaid filme saab päevas vähem kordi näidata, mis pikemas perspektiivis annab tunda ka piletitulus. Sellele vaatamata läks filmil kinodes hästi, teenides kokku 550 miljonit dollarit.

”Titanic” (1997) – 200 miljonit dollarit

Režissöör: James Cameron

Ainuüksi võtteplatsi ehitus läks “Titanicu” puhul maksma pea 150 miljonit dollarit. Kalli hinna tõttu filmiti paljud stseenid üles ainult korra. Kogu vaev tasus end kuhjaga ära. Vaatamata suurtele tootmiskuludele, 200 miljonit dollarit, teenis film üle maailma üle 2 miljardi dollari.