„Vedeliku tarbimisega on mitmeid küsimusi. Arvan, et need, kes ei tegele tippspordiga, võiksid tarbida tavalist vett. Mahlade suure suhkrusisalduse tõttu ei tasu neid vee asemel juua. Jookidel, mis poes spordijookidena saadaval on, pole spordiga mingit pistmist, pigem on tegu toote reklaamiga,” räägib Murel vee kasulikkusest.

Õiged toidukogused

Toitumise alustest rääkides ütleb Murel, et inimene peaks oskama eristada nälga ja isu. „Nälg on see, mis sunnib meid võtma külmkapist lihatüki. Isu on see, mis ütleb, et võta veel üks tükk. Inimesed kipuvad üle sööma, eriti kui nad lähevad poodi tühja kõhuga – siis ostetakse kokku hulga rohkem, kui vajatakse. Hea on minna poodi ainult täis kõhuga, nii pole hilisemaid ülesöömise süümepiinu,” selgitas ta. Pigem on hea veidi tihedamini ja vähem süüa. Meil kipuvad spordiharrastajad sööma tohutuid toidukoguseid, koos manustatakse suur hulk valku, rasvasid ja süsivesikuid. Neid on organismil väga raske ära seedida, sest organism seedib neid erineval ajal ja erineva kiirusega. Kui süüakse kiiresti uus portsjon peale, jääb organism seedimisega jänni.

Suvel on hea eelistada söögiks värskeid puu- ja köögivilju, lisaks on hooajaliste saaduste valik suurem. Tähtis on jälgida koguseid. Näiteks kui süüakse tatart või riisi, tuleks arvestada peotäie reegliga.

„Kartul pole nii suur kaalukergitaja, kuid seda on kerge üle süüa. Juurviljadega sellist piirangut pole. Samas arvatakse, et puuviljade söömisel pole võimalik paksuks minna, aga unustatakse, et seal on palju fruktoosi. Sellega ei tasu üle pingutada. Eelistada tuleks tsitruselisi, eriti greipi. Siingi tuleb jälgida koguseid, näiteks kaks greipi päevas on täitsa hea,” sõnas Murel. Kaaluga kimpus olevad inimesed peaksid vältima igasuguseid ketšupeid, majoneese ja valmiskastmeid. „Pigem juba eelistada hapukoort, mis on suhkruvaba, sest üleliigne suhkur teeb paksuks. Meie organism ei suuda suhkrut ladestada. See muudetakse rasvaks, mis ladestub kõhule ja külgedele,” ütles Murel.

WHO andmetel tasuks tarbida 30ml vett iga kilo kohta, nii peaks näiteks 60 kilo kaaluv inimene päeval tarbima 1,8 liitrit vett.

Ta selgitas, et tühja kõhuga on organismis suhkru tase all, siis tunneme nälga. Süües kiireid süsivesikuid, näiteks šokolaadi või saiakesi, viib see suhkru ehk glükoosi kõvera üles ja vallandub insuliin, mis normaliseerib liiga järsu suhkru taseme tõusu. Seejärel tunneme jälle nälga. „Parem teha vastupidi, kus söögiportsjon on väiksem ja väiksema suhkrusisaldusega, siis on süües suhkrukõver väiksem ja sujuvama kujuga. Pole olemas valet toitu, on üksnes valed kogused ja süstemaatiline ületoitumine, lisaks toitude liigne suhkrusisaldus,” rõhutas Murel.

„Suvel, kui on aktiivsem periood, ei tasu liha söömisega liialdada. Organism vajab pärast söömist rahulikku seedimise aega. Kui me seda aega talle ei anna, pannakse söödud toit organismis pausi peale ja hakkab kõhus n-ö roiskuma. Tagajärjeks on puhitus ja raskustunne kõhus, mis pole seedimisele hea. Kindlasti tuleks jälgida, et ei söödaks vähemalt tund aega enne trenni,” lisas ta.

Muutused tulevad raskelt

Neile, kes toituvad valesti, on tema sõnul tervislik toit algusel väga harjumatu. „Nende keha on algul kerges šokis ja ka väiksematele toiduportsionitele üleminek on harjumatu. Esimesed kaks-kolm päeva on eriti ebamugav, pahatihti võtab uute söömisharjumustega harjumine aega kaks nädalat. Magusasõpradele võib lohutuseks öelda, et korra nädalas võib ennast premeerida magusa ampsuga. Mina võtan näiteks jäätise, kuid kindlasti mitte snäkke,” rääkis Murel.

Enim tekitab inimestele muret, kui söödi üle või patustati tugevalt magusaga. „Siis pole mõtet pärast lunastama hakata, et sööd järgmisel päeval poole vähem. Tuleb lihtsalt jätkata samamoodi nagu varem, väiksemate portsjonitega, neli kuni kuus korda päevas. Kindel rütm tuleks kätte saada,” julgustab Murel.

Jaga
Kommentaarid