Kool käib tihedalt töömaailma arengutega kaasas, andes pärast neljaaastast õpet bakalaureusekraadiga võrdsustatud diplomi, mille saajatest pea 100% asub tööle ettevõtetesse või jätkab magistriõppes. Kusjuures suur rõhk on just praktikal.

Üha areneva liiklustaristu tõttu avatakse taas uus õppekava

Sel sügisel avab kool transpordi- ja liikluskorralduse õppekava, sest nüüdisaegsed kauba- ja reisijatevood, samuti üha intelligentsemad sõidukid ning transpordisüsteemid muudavad põhjalikult liiklustaristut, mistõttu on ohutu ja sujuva transpordi- ja liikluskorraldamiseks üha enam kvalifitseeritud tippspetsialiste vaja. „Juba praegu on liikluspilt moodsa elektroonika tõttu palju muutunud. Tehnilised vahendid on üha keerulisemad. Püütakse jõuda tasandile, kus autoelektroonikat ja äpimaailma omavahel ühildada. Meie jaoks on küsimus, kuidas sellises olukorras liiklust korraldada,” sõnab õppekava juht Sven Kreek.

„Lähitulevikus liiguvad teedel isesõitvad autod, mis programmeeritakse kontoris üle pilve ja võrgu. Peame ümber hindama kogu liiklussüsteemi, seda teistmoodi korraldama ning ka uusi lahendusi pakkuma. Andurid, masinad, süsteemid ja liikluskorraldus tuleb panna omavahel toimima. Näiteks sõidavad veonduses autod wifivõrgus kolonnis ning kui esimene auto pidurdub, peab wifi kaudu peatuma kogu kolonn,” toob Kreek näiteid.

Sel sügisel avatakse transpordi- ja liikluskorralduse õppekava.

„Arenevad ka kiiruskaamerad – tehniliselt on võimekus olemas, et vaadata nii kiirust kui ka seda, kellel on tegemata kindlustus või tehniline ülevaatus. Kuid tegelikult oleks kiiruskaameratel veelgi rohkem potentsiaali meie liikluskultuuri parendada – kui praegu mõõdetakse kiirust ainult kaamera ees, siis on võimalik juurutada süsteem, kus pildistatakse üles kogu nn keskmine kiirus. Sellisel juhul jäädvustatakse iga möödumine kiiruskaamerast ning kui järgmise kaamerani jõutakse kiiremini, siis järelikult on kiirust ületatud. Meie õppekava pakubki välja spetsialiste, kes on võimelised selles muutuvas maailmas ette nägema, uusi lahendusi välja pakkuma ning olemasolevate üle diskuteerima,” sõnab Sven Kreek.

Projekteeritud liikluse peen kunst

Kuidas suuremat pilti silmas pidades liiklust korraldada, rääkimata sellest, et uus ehitada, on võtmeküsimuseks. Mitte ainult ühte linnaosa vaadeldes, vaid ikka inimeste tegelikku teekonda tööle, poodi, lasteaedadesse arvestades. Ühe tänava liikluskorraldused ei lahenda midagi, tuleb analüüsida tervikuid linnas ja asulates.

Kuigi autosid tuleb pidevalt juurde, pole enamasti võimalik teid laiendada. Siit tekib ka küsimus – kuidas küll liiklust korraldada nii, et kitsastes oludes toime tulla? Omaette teemaks on seegi, kuidas panna ühistransport tervikuna toimima, kuhu teha parklad kesklinna ümbrusse, et linna lähialadelt ühistranspordiga edasi sõita jne. Näitena võib tuua kasvõi Ülemiste City – kuidas panna toimima rongid, bussid, trammid ja inimeste vood, autovabad piirkonnad ning parklad nii, et kogu keskkonda oleks loogiline ja mugav kasutada.

„Tänapäevane tehnika loob võimalused uueks sõidukultuuriks ja planeerimiseks, mistõttu tuleb läbi analüüsida, kuidas liiklust paremini korraldada, ning teisalt seda süvendatult kindlasti ka õppida ja õpetada,” märgib Kreek lõpetuseks.