Olgu nii või naa, merelt tagasi tulles on emotsioon alati ülev, kinnitab Sailing.ee müügijuht Jana Lillemägi. Tema sõnul on nende põhilised kliendid Eesti firmad, kes soovivad oma töötajaid või ka kliente merele viia. Merereis annab võimaluse tulla kontorirutiinist välja ja teha midagi tavapärasest hoopis teistsugust. "Tihti öeldakse enda kohta naljatades "kontorirotid merele"," muheleb Lillemägi.

"Purjetamine pakub midagi unikaalset – võimalust veeta kvaliteetaega igapäevasest erinevas keskkonnas, arendades uusi oskusi ja üksteist paremini tundma õppides," lisab ta.

Purjereise võib teha mitmel moel. Kõige sagedamini tehakse kahe-kolmetunniseid lõbusõite Tallinna lahel. Sellistel seilamistel on tavaks tellida pardale suupisted ning nautida head valget veini või muud merele sobivat.

Paljud firmad planeerivad ka Naissaare või Prangli päeva, kus purjetamist on rohkem ja emotsioon veelgi rikkalikum. Võimalus on juurde tellida muid tegevusi ja söömist saarel. Päeva pikkuseks kujuneb kümme kuni 12 tundi. Naissaarele seilab purjekas kaks ja Pranglile neli tundi.

Lõbusõit või firmaregatt

Martin Rauam on üks neid kapteneid, kellega töökollektiivid purjereisil käivad. Ta on näinud, et selline reis pakub inimestele head võimalust oma kolleegidega või firma klientidega suhelda.

Jahil on inimesed koos, üksteisele üsna lähedal, tavapärasest täiesti erinevas keskkonnas. Nii kaastakse vestlusringi ka need töökaslased või kliendid, kes võib-olla muidu ei olegi suured suhtlejad.

Mis on mis

- Halssima – purjelaeva või -paati vööriga allatuult pöörama.

- Pautima – purjelaeva või -paati vööriga vastutuult pöörama.

- Kiiljaht on raskuskiiluga purjekas. Raskuskiil tagab hea püsivuse. Kiiljahi raskuskiil läheb tavaliselt sujuvalt üle kereks.

Teiseks pakub merereis eksklusiivset elamust. Samal ajal on purjereis võrreldes mitmete teiste firmadele pakutavate meelelahutusteenustega suhteliselt odav.

Inimesed joovad veini, söövad suupisteid ja räägivad näiteks oma hobidest, tööasjust harvem.

Keda huvitab, saab küsida jahi meeskonnalt meresõidu kohta ja ka ise proovida midagi teha.

Lillemägi räägib, et populaarsust kogub firmaregatt. Selle jaoks komplekteeritakse meeskond, minimaalselt kuue inimesega pardal, ja kogenud kapteni õpetuste järgi algab kohe praktiline ja vilgas meeskonnatöö, mis päädib oma oskuste proovilepanekuga võistlustel. "Purjetamiskogemuste puudumine ei ole takistuseks, kogenud kaptenite juhtimisel saavad kõik osalejad jahi juhtimises kaasa lüüa," kinnitab Lillemägi.

Firmaregatt kestab pool päeva. Selle aja jooksul õpitakse selgeks ohutusreeglid, käitumine jahi peal ja lihtsamad purjetamisvõtted ning tehakse lühikesi võidusõite.

Rauam räägib, et regatil osalejad saavad proovida näiteks roolimist, pautimist ja halssimist. Kogenud meeskond hoiab kõigel silma peal, et oleks ohutu.

"Oma purjetamisüritusi viime läbi väga merekindlatel ja ohututel avamerejahtidel, kus igast osalejast võib lühikese ajaga saada kogenud merehunt," lubab ta.

Seiklusjutte merelt

Rauam on kogenud, et purjereisidel osalejad esitavad palju küsimusi nii purjetamise kui ka üldse meresõidu kohta.

On mitmeid klassikalisi küsimusi. Üht neist söandavad esitada ainult julgemad, muheleb Rauam. Samal ajal paistab teistel silmist, et nemadki tahavad teada. Nimelt on kiiljahil omadus minna kreeni, kui puri välja tõmmatakse. Nii tekib inimestel tunne, et jaht võib ümber minna. Tegelikult ei saa seda juhtuda, sest jahil on kiil põhja all.

Tavalised küsimused on, et kui kiiresti me sõidame, kui sügav siin on, kuidas purjed käivad. Rauam lisab, et alati on eraldi teema ka "seiklusjutte maalt ja merelt". Jahi meeskonnalt uuritakse, kui kaugel nad käinud on, mida näinud, kui suurt tormi kogenud. "Tundub, et inimesi see romantiline seikluslik pool inspireerib," tõdeb Rauam.

Tallinna lahel sõites uuritakse linna siluetti ja arutatakse selle üle, sest paljud pole linna mere poolt sel moel näinud.

Mida selga ja kaasa

Olgu tegu lõbusõidu või regatiga, alati mängib tähtsat rolli ilm. Kui see on ilus, on inimesed rõõmsad, et neil on vedanud. Kui aga ilm ei osutu eriti heaks, ollakse ikkagi pärast rahul, et saadi hakkama ja polnudki nii hull.

Rauam on kogenud aga, et inimesed ei oska sageli ette kujutada, kui külm võib olla merel näiteks kevadel, kui kaldal on juba päris soe. Liiga kerges riides tulnutele on aga jahimeeskonnal jagada sooje riideid ja tekke.

Soovitused, mida selga panna ja mida tohib pardale tuua, saadetakse inimestele varem ette. Kuigi vein ja suupisted käivad merelõbureisi juurde, tuleb välja, et jahisõidul saab nautida vaid valget veini ja ka puuviljadest on eelistatud heledad. Nimelt on jahid enamasti tehtud valgest plastist, merel läheb aga mõni veiniklaas varem või hiljem ümber ja punane vein jätab maha pleki, mida enam ära ei saa.

Samal põhjusel ei taheta pardale lubada ka maasikaid, kirsse ega mureleid, sest needki võivad määrida. Aga kui on eriline põhjus, miks just sellised suupisted peaksid kaasas olema, julgustab Rauam küsima ja läbi rääkima, sest olenevalt ilmast ja jahist on võimalik vahel siiski teha erand.

Aga muid erilisi piiranguid ei olegi. Nõnda näiteks on purjereisile soovi korral teretulnud ka hästi käituvad ja meresõitu mitte kartvad lemmikloomad. Ja inimestele ei ole mingeid vanusepiiranguid. Lastele näiteks korraldab ettevõte ka eraldi reise.

Firmad, kes on purjetamas käinud, tulevad aga sageli uuesti, mõni juba õige mitmendat aastat.

Reise purjede all pakuvad Eestis mitmed, näiteks Pärnu jahtklubi, kelle purjejahil saab seilata Pärnu lahel.

Jaga
Kommentaarid