SA Kutsekoda korraldatud OSKA eelmise aasta tööturu ülevaatest selgus, et 2024. aastaks on Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem kui praegu. Samal ajal hakatakse vajama teistsuguseid töötajaid ja tuleb üle vaadata ülikoolide koolitusmahud.

"Ei ole tarvis olukorda, kus inimene käib viis aastat ülikoolis ja lõpetades avastab, et tema oskustega töötajat ei olegi vaja," kommenteeris toona uuringut haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Raportist selgus, et järjest rohkem on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vähem lihtsa töö tegijaid. Kõige haavatavamad on need, kes pole ühtegi ametit omandanud ja kellel on näiteks pelgalt keskharidus. Eriti on sellist tendentsi tunda näiteks jaekaubanduses, kus kasutatakse juba praegugi üha rohkem iseteeninduskassasid, mistõttu poemüüja ametikoht ei ole enam nii vajalik. Sellele valdkonnale prognoositakse järgmise kümnendi jooksul ligi 2500 töötaja kadumist.

Uuringu järgi on tulevikus vaja rohkem puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Elanikkonna vananemise tõttu eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse.

Töötajad vananevad

See aga ei tähenda, et tööturule vajatakse ainult kõrgharidusega spetsialiste. Vajadus noori kutseõppesse meelitada on endiselt suur, sest suurem osa kutsehariduskeskuses elukutse omandanud töötajaid on juba vanemaealised, nii et mõne aasta pärast suureneb vajadus veelgi.

Töökäte vähesuse lahenduseks peetakse seda, et üha suuremal osal tööealisest elanikkonnast tuleb töötada rohkem ja kauem. Inimene ei saa ka vanemaks jäädes pelgalt kindlale ja selgeksõpitud ametile lootma jääda, sest vajadus koolitustel käia ja vajaduse korral ümber õppida on suurem kui kunagi varem. "Kui vajame näiteks üha rohkem IT-spetsialiste, ei ole need patsiga poisid, kes kõik töö ära teevad, vaid IT-alane tarkus peab järjest rohkem igasse tööstusharru jõudma," arvas uuringu koostanud OSKA vanemanalüütik Siim Krusell. Allikas: epl.ee