Sel sügisel ootavad sisseastujaid uued, koostöös ettevõtete ja erialaliitudega välja töötatud õppekavad, mis annavad tudengitele rohkem paindlikkust ja valikuid. “Uued õppekavad tagavad lõpetajatele parema hakkamasaamise tööjõuturul ning laiemad valikuvõimalused magistriõppes jätkamiseks,” ütles TTÜ prorektor Jakob Kübarsepp.

TTÜ bakalaureuseastme õppekavareformi vajaduse tingis mitmete põhjuste koosmõju. “Senises õppe­kavade süsteemis oli palju kitsa erialase suunitlusega õppekavasid, mis vähendasid tudengite valikuid õpingute jätkamiseks magistrantuuris ning nende positsiooni tööjõuturul. Lisaks ei ole õppekavade arv suutnud arvestada gümnaasiumiõpilaste arvu pideva vähenemisega,” selgitas Kübarsepp.

Rohkem valikuvõimalusi

Loodusteaduskonna dekaan Tõnis Kanger lisas, et õppekavade reformi eesmärk on laiemapõhjaliste õppe­kavade loomine, et tudengil oleks rohkem võimalust valida. “Kui me analüüsisime väljalangevuse põhjuseid, siis väga levinud põhjus oli see, et nad lihtsalt olid valinud vale eriala. Uued õppekavad annavad neile veidi rohkem aega, et lõplik otsus langetada. Nad saavad siin ülikoolis näha, mida tähendab üks, teine või kolmas eriala ja lõpliku valiku teha hiljem,” ütles dekaan.

Õppekavade reformi eesmärk on see, et tudengil oleks rohkem võimalusi valida.

Uuest sügisest vähenevad TTÜs kontaktõppe, eelkõige loengute mahud, mida tasakaalustab iseseisva töö suurem ja paremini korraldatud osakaal. Õppekavades on suurenenud ka erialaste õppeainete maht. See võimaldab tudengitel rohkem kontsentreeruda erialastele teadmistele ning suurendab paindlikkust õppe korraldamisel ja läbiviimisel.

“Ainemahtude suurenedes väheneb eksamite ja arvestuste hulk,” ütles prorektor Kübarsepp. “Õpin­gute jooksul paraneb ka tuden­gite valmidus saada hakkama inglis­keelses töö- ja õpikeskkonnas

Tervikuna võttes paraneb õppe­kvaliteet, mis loob tudengitele senisest parema positsiooni tööturul ja võimekuse õpingute jätkamiseks Eestis või välismaal.”

Muutused on toimunud ka struktuuris

Sellest aastast jõustunud TTÜ struktuurireformi tulemusel ootab ülikool sisseastujaid nelja teaduskonda (inseneri-, infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskond) ning Eesti Mere­akadeemiasse. Väga oluline muudatus puudutab IT-teaduskonda, mille koosseisu kuulub uuest õppeaastast ka IT Kolledž.

Õppeprogrammid on muutunud sisutihedamaks ja keskenduvad õpi­väljundite tagamisele, mille tulemusel omandatakse juba baka­laureuseõppes teatud kutseoskused. “Üliõpilane saab spetsialiseerumise suuna ehk peaeriala valida üldjuhul teisel või kolmandal õppeaastal, olles tutvunud eriala valdkonna üld­ainetega. Nii on üliõpilastel eriala valides rohkem sisemist kindlust, et nad on valinud õige õppesuuna, kuna teavad valdkonna pakutavaid võimalusi,” selgitas inseneriteaduskonna dekaan Arvo Oorn.

Eesti Mereakadeemias on seevastu õppekavasid varasemast rohkem, sest akadeemiaga on liidetud endine TTÜ Kuressaare Kolledž. “Uute õppekavade kokkupanekul on arvesse võetud tööturu vajadusi ja praeguseid võimalusi,” ütles TTÜ Eesti Mere­akadeemia direktor Roomet Leiger. “Kõik see loob paremad tingimused meie tudengitele ja annab suurema konkurentsieelise tööturul.”

Majandusteaduskonna õppetöö korralduse ja kvaliteedi spetsialist Aivi Remmelg tõi esile tööandjate olulist rolli uute õppekavade välja­töötamisel. “Kõik need bakalaureuse õppekavad on eraldi programmid, millel on oma juht ja nõukoda. Sinna on kaasatud tööandjad,” selgitas Remmelg. “On oluline, et ettevõtjate ja tööandjate esindajate hääl oleks kuuldav ning reaalne tööjõuvajadus saaks kaetud.”

TTÜ ootab kõrghariduse esimese astme tudengeid kokku 35 erialale.

Infot õppekavade ja
sisseastumise kohta TTÜsse
leiad lehelt teejuht.ttu.ee