Mööda kaunist Eestimaad kulgevad terviserajad, mis on ideaalne võimalus veeta aega värskes õhus, seejuures tahtmise korral ka sportides. Terviseradadel saad ise valida, kas tahad lihtsalt jalutada, joosta, kepikõndi teha, rattaga sõita või miks mitte talveperioodil ka suusatada. Praeguse seisuga on Eestis kokku sadakond terviserada, seega peaks enamikule eestlastest terviserajad kättesaadavad olema, seda aasta läbi ja täiesti tasuta, olenemata sellest, millises Eesti otsas parasjagu viibitakse. Terviseradade üheks suureks plussiks on ka see, et sageli on need muu hulgas valgustatud – nii on hea õue seiklema minna ka pärast tööd, kui väljas juba hämaraks minema hakkab. Terviserajad on väga erineva pikkusega ja enamasti on ühel terviserajal võimalik valida just endale sobiva pikkusega ring, olgu see siis 1 või 15 kilomeetrit pikk. Lisaks korraldatakse terviseradadel tihti erinevaid meelelahutuslikke üritusi, mis kõiki inimesi üheskoos liikuma kutsuvad. Silma tasub peal hoida Eesti terviseradade kohta infot koondaval leheküljel terviserajad.ee, kust leiab kaardi ja kirjeldused terviseradade asukohtade ja võimaluste kohta, samuti sündmustekalendri.

Fakte orienteerumisest

- Orienteerumine on alguse saanud peamiselt Norra ja Rootsi sõjaväes kasutatud navigeerimistestist. Esimeseks orienteerumisvõistluseks peetakse 31. oktoobril 1897 Norras toimunud 10,5 km pikkuse rajaga võistlust.

- Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon tunnustab nelja orienteerumisala: orienteerumisjooks, rattaorienteerumine, suusaorienteerumine, täpsusorienteerumine.

- Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital.

- Alates 1959. aastast peetakse Eestis orienteerumise meistrivõistlusi.

- Esimesed reeglid orienteerumises kinnitati 8. aprillil 1960.

- Eestlased on orienteerumise maailmameistrivõistlustelt toonud koju kaks pronksmedalit.

Allikad: Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon, Eesti Orienteerumisliit

Matkarajad kaunis Eestimaa looduses

Kui terviserajad on tihtilugu just linnades ja leiavad üsna tihedat kasutust, siis matkarajad on erilised selle poolest, et tõenäolisem on sattuda rajale täiesti üksi ja enamasti peab matkaraja külastamiseks juba spetsiaalse väljasõidu loodusesse tegema – miks mitte võtta kaasa ka telk ja teha nädalavahetusel mitmepäevane väljasõit puhtasse Eesti loodusesse akusid laadima. Loomulikult on ka matkaradade puhul võimalik valida endale sobiv – kerge jalutuskäik kaunis looduses, suuremat pingutust nõudev rada, pikemalt ette planeeritud ja tellitud juhendajaga räätsamatk või hoopis üksi mõnes kodumaa imekaunis rabas seiklemine. Matkarajad kulgevad läbi metsade, rabade, soode, mööda ranna- ja puisniite, mereäärsete liivarandadeni välja. Tuntumad matkarajad Eestis on näiteks maalilisel Kõrvemaal asuv 8-kilomeetrine Kakerdaja matkarada, Viru raba matkarada, mis tutvustab ka rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa, Piusa jõe ürgoru ja Piusa koobastiku matkarada, Taevaskodade ja Rõuge ürgoru matkarajad jpt – valik on suur ja igas Eestimaa otsas on midagi avastamist väärt.

Kroodi terviserajad Maardu kandis

Orienteerumine kui rahvasport

Orienteerumine võib olla nii võistlussport kui ka liikumisharrastus ja rahvasport, mida saab harrastada igal aastaajal. Orienteerumise käigus läbitakse maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades selleks orienteerumiskaarti ja kompassi. Orienteerumine pakub nii vaimset kui füüsilist väljakutset, toetab aktiivset elustiili, väärtustab looduses viibimist ja mis kõige parem – sobib kõigile. Tegeledes orienteerumisega rahvaspordi tasandil, saab inimene valida endale ise sobiva kiiruse ja koormuse ning nautida looduses liikumist, samaaegselt mõttetööd tehes. Üle Eesti, tavaliselt kindlate nädalapäevade õhtuti linnade lähistel, toimuvad orienteerumispäevakud ehk orienteerumisvõistlused. Erineva tasemega radu pakutakse igale eale ja eelregistreerumine pole vajalik, tuleb lihtsalt õigeks ajaks õigesse kohta kohale minna, tasuda kuni neljaeurone stardimaks ja proovida! Kui orienteerumine kõlab nagu huvipakkuv vaba aja veetmise viis, otsi kindlasti lisainfot Eesti Orienteerumisliidu kodulehelt, kust leiad ka täpsed orienteerumispäevakute toimumisajad.

Veidi ekstreemsust seiklusparkide näol

Kes otsib pisut ekstreemsemat ja mängulist viisi vaba aja veetmiseks, võib alati valida seikuspargi, kus võimalus maa ja taeva vahel turnida nii terve meeskonnaga – miks mitte näiteks kolleegidega meeskonnatöö ja kambavaimu kasvatamise eesmärgil –, kuid muidugi ka lihtsalt perekeskis. Seikluspargid panevad proovile inimese füüsilised võimed, nõudes tihti päris korralikku pingutust, kuid kuna tegemist on siiski eelkõige mängulise ettevõtmisega, möödub seikluspargis veedetud aeg linnutiivul ja ei saa arugi, et tegelikult päevake täiesti arvestatava trennina kirja läheb. Seiklusparkide radade valik on seejuures samuti mitmekülgne, nii et ka lastega pered saavad seiklema minna. Seikusparke leiad nii suurematest linnadest kui ka kaunitest maapiirkondadest ja turnimist jätkub igaühes kauemakski, kui vaid mõneks tunniks – elamus on garanteeritud!

Jaga
Kommentaarid