Ujumine annab tervise ja hea enesetunde
Suurimaks eeliseks peab Kunitsõn seda, et ujumist on võimalik harrastada sisuliselt sünnist surmani. Saab ju beebide ujutamisega algust teha juba üsna varakult, samuti on ujumine jõukohane päris eakatele inimestele, kuna vees on kergem end liigutada ja ka liigestele on koormus väiksem.
Ühtlasi räägib ujumise kasuks asjaolu, et ujuma saab minna kogu perega. „Kui minna kogu perega näiteks jooksma, siis tunni aja pärast ei pruugi isa ja laps olla enam samas punktis, ujudes aga ollakse teineteisest ikka 50 meetri raadiuses,” tõdeb Kunitsõn.
Ujudes pigem puudub oht spordivigastuste tekkeks. „Vesi kannab iga kehakaaluga inimest,” märgib ujumistreener. Ülekaalulisel võib olla keeruline näiteks joosta ja on üsna suur risk, et tekib mõni terviseprobleem, kuid ujumine on kogukale inimesele igati sobiv.
Hea tervisele
„Ujumine parandab tervist, juba Vana-Kreekas kasutati ujulaid tervise taastamiseks,” nendib Kunitsõn. Igati soositud on ujumine näiteks astmaga, sest vette hingamine parandab kogu hingamisteede talitust.
Kel on seljahädad, neil soovitatakse samuti ujuda „Ujudes ei teki selgroole koormust, nagu maismaal sportides. Kuna oleme vees horisontaalselt, on vees lihtsam liikuda,” põhjendab treener, tuues näite mehest, kes pärast seljalõikust ei suutnud korraga üle 15 minuti seista ega istuda. „Hakkasime temaga lestaujumist treenima ja lõpuks paranes mehe olukord sedavõrd, et ta suutis lennukiga Egiptusesse puhkama sõita,” meenutab Kunitsõn.
Mõnus keskkond
Veel on rahustav ja lõõgastav mõju ning seetõttu soovitatakse ujumist näiteks tähelepanuhäiretega lastele. Ka täiskasvanu saab stressi korral vees viibimisest abi. „Veel on masseeriv toime. Voolates mööda keha, parandab vesi organismi verevarustust – sel põhjusel on pulss vees ka madalam, kui maal sportides,” loetleb treener kasutegureid.
Kuna vesi – olgu siis basseinis või looduslikus veekogus – on jahedam kui inimese kehatemperatuur, hakkab organism kaloreid põletama juba siis, kui vees üksnes seistagi. Rääkimata tempokast ujumisest.
Ujumine arendab
Trenni eest on ujumine siis, kui ujuda vähemalt kolm korda nädalas. See on ujumistreeneri sõnul sportimisel üldine printsiip. Aga ka kord nädalas ujumist mõjub arendavalt ja tervist parandavalt.
Aeroobse suunaga ujumistreening kalorite põletamise eesmärgil võiks kesta vähemalt pool tundi jutti. Samuti mängib kalorite põletamisel rolli, mis stiili ujutakse ning mis tempos seda tehakse. „Krooli- või liblikujumine kulutab kindlasti rohkem kaloreid kui konn, aga kui ujuda intensiivselt konna ja rahulikult krooli, siis kulub rohkem kaloreid konna ujumisel,” võrdleb Kunitsõn.
Ujudes saab arendada kõiki oma kehalisi võimeid. Vastupidavust arendab pikamaaujumine, jõudu saab treenida kätele nn labidad ja jalgadele lestad appi võttes, erinevad ujumisstiilid parandavad koordinatsiooni. Kuna kõik meeled on ujudes kaasatud, parandab ujumine ka tasakaalu.
Ujumise ajal on töös kõik suuremad lihasgrupid: kõhu-, selja-, käte-, jalgade ja rindkerelihased. Regulaarsed ujumistreeningud mõjuvad hästi südame ja veresoonkonna talitlusele ning ainevahetusele, suurendades südame löögimahtu, alandades vererõhku, parandades veresoonte elastsust ning alandades halba kolesteroolitaset ja suurendades nn hea kolesterooli hulka veres.