Müüt nr 1: Lapsel ei ole stressi.

Täiskasvanud võivad teinekord olla eksiarvamusel, et lapsed ja noorukid ei koge stressi. Lapse stress võib tuleneda eri allikatest, sealhulgas kohanemisest kooliga, õpiedukusest koolis, sõprussuhete loomisest ja säilitamisest või püüdlusest vastata vanemate, õpetajate ja treenerite ootustele.

Mõningane stress on kasulik, sest see aitab mobiliseerida jõuvarud teadmiste kontrolli või spordivõistluse ajaks. Liiga palju stressi tekitab aga raskusi. Stressi allikaks olevaid probleeme aitab kindlaks teha ja lahendada see, kui pöörata tähelepanu emotsionaalsetele ja käitumuslikele vihjetele ning pakkuda lapsele tuge ja suuniseid.

Müüt nr 2: Lapse suu ei valeta ehk laps kindlasti ütleb, kui midagi pahasti on.

Igas vanuses noorukitel, eriti aga noorematel lastel, on tihti raske oma stressikogemust ära tunda ja sõnastada. Lapsed väljendavad stressi mure, hirmu ja vastumeelsuse kaudu, samuti enda kohta negatiivseid asju öeldes.

Iseloomulikud muutused on ärritunud olek ja tujukus, tavapäraselt naudingut pakkuvast tegevusest eemale tõmbumine ja sagedasem kooli üle kaebamine, väga paljude eri murede väljendamine ja nutmine, vanema või õpetaja külge klammerdumine, muutused unerütmis või õudusunenäod, liiga suur või ka liiga vähene söögiisu.

Müüt nr 3: Kui laps millegi üle kaebab, siis ta lihtsalt ei taha koolis käia.

Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite kujul, nagu kõhu- ja peavalud, voodimärgamine või väsimus.

Kui laps käib väga sagedasti kooli meditsiiniõe juures ja arstid ei leia sümptomitest haigusi, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Tuleks pöörata tähelepanu, kas sümptomid on ehk seotud mõne kindla olukorraga (näiteks kontrolltöö).

Müüt nr 4: Teismelise halb käitumine on tavapärane ealine iseärasus.

Sagedasem sõprade seltsis viibimine on nooruki puhul tavaline täiskasvanuks saamise osa. Ent kui noor väldib oma vanemaid oluliselt suuremal määral, hülgab kauaaegsed sõbrad uute nimel ja näitab pereliikmete suhtes üles väga suurt vaenulikkust, võib see viidata laialdasele stressile. Halb käitumine iseenesest ei viita stressile, ent negatiivsed muutused käitumises näitavad tavaliselt üsna selgelt, et midagi on valesti.

Müüt nr 5: Trenn väsitab, järelikult tuleks see ära jätta.

Füsioloogilise, sotsiaalse ja vaimse poole pealt on treeningud pigem õpilast toetav tegevus: hobi olemasolu, suhtluse hoidmine sõprade ja teiste eakaaslastega ning füüsiline koormus mõjuvad lapse arengule hästi.

Oleks kasulik kool ja treeningud logistilises mõttes teineteisele lähemale tuua. Näiteks Audentese Erakoolis on sellele mõeldud: nii tava- kui ka spordiklasside lapsed saavad mõne sammu kaugusel olevates klassiruumides ja spordisaalides tarkust ja tervist tasakaalus hoida.

Tehke koostööd!

Lastel, noorukitel ja vanematel ei tuleks stressiga üksi silmitsi seista. Tihti aitab parima lähenemise ja lahenduse leida see, kui vanem teavitab õpetajat ja koolipsühholoogi oma tähelepanekutest ning teeb nendega koostööd.

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma – need ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu.
Näidake üles lugupidamist ja hoolivust, sest lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikust sidet lapse ning vanema vahel.
Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust.
Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju.
Allikas: Mari-Liis Mänd, lasteabitelefoni 116111 projektijuht

Loe artiklit täismahus: perejalaps.delfi.ee