Riigi esimene põlevkivielektrijaam.
 Netovõimsus 470 MW (Auvere jaamal 300 MW).
 Jaama juurde rajatakse karjäär võimususega 10,1 miljonit tonni põlevkivi aastas (umbes pool kogu Eestis lubatud kaevekogusest).
 Hind 2,1 miljardit dollarit.
 Ehitusaeg 42 kuud.
 Peaks alustama tööd 2020. aastal.
 Eesti Energia alustas projekti 2008. aastal.
 Märtsi keskel sõlmiti rahastusleping Hiina pankadega. 1,6 miljardi dollari suurust laenu garanteerib Hiina ekspordikrediidi agentuur. Eesti Energia müüs 55 protsendi suuruse osaluse.
 Aktsiate jaotus pärast tehingut: YTL (Malaisia) 45 protsenti, Yudean Group (Hiina) 45 protsenti, Eesti Energia 10%.

Kui pikk sa oled?

1.93.

Eesti Energia peadirektor Hando Sutter näitas pressikonverentsil fotot sinust härradega, kes olid sulle õlani. „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi,“ naeris ta. Kas pikkusest on Jordaanias kasu?

Seda ma küll tundnud ei ole. Pigem olen pidanud mitme pildi tarbeks põlve longu laskma, et ma foonist väga väljas ei oleks.

Aga Jordaanias on suht okei võrreldes Hiinaga.

Millest Jordaanias kasu on?

PEAAJAGU PIKEM: Eesti Energia Jordaania projekti direktor Andres Anijalg müüki sõlmimas. Foto: Eesti Energia

Väga selgelt sellest, mida me Eestis põlevkivi vallas teeme. Muidu poleks meil seda projekti olnud.

Jordaania otsis meid ise üles. Aastal 2006, kui seal korraldati põlevkiviressursi hanget.

Elektriprojekt sai alguse paar aastat hiljem, kui Jordaania ministrid Eestis nägid, et [Narva] õlitehase kõrval on veel suurem tehas ja küsisid, mida see teeb. Elektrit. Üsna kiiresti sooviti, et me uuriksime ka elektrijaama ehitamist Jordaaniasse.

Kui palju pidid Jordaania vahet lendama?

Lugesin üle. 69 korda olen Jordaanias käinud. (Läinud nädalavahetusel lendas ta sinna 70. korda.)

Milline on sealne ühiskond?

Väga meeldiv ja sõbralik. Mul on seal palju häid kontakte tekkinud.

Väga liberaalne võrreldes mõnede naaberriikidega, kus olen viibinud. Näiteks Süüria tundis ka väga suurt huvi põlevkivi vastu, enne kui seal asjad käest ära läksid. Minu kõige ekstreemsem kogemus araabia maailmaga on Saudi Araabia, kus käisime Islami Arengupangast raha küsimas. Ma ei imestaks, kui seal lepingus oleks punkt, et kui laenumakse jääb [õigeks ajaks] tasumata, tuleb näpp maha võtta. Sellised olid reeglid varguste puhul näiteks.

Kui investorid sinna piirkonda liiguvad, siis Araabia Ühendemiraatide ja Jordaania kaudu. USA põhiline staap selles regioonis on Jordaa­nias.

Jordaania eluolu?

Tegemist on vaese, aga väga haritud riigiga. Ainult üksikud ei räägi inglise keelt. Taksojuhtideni välja.

Väga paljud inimesed on õppinud Ühendkuningriigis või USAs ja üllataval kombel ka Nõukogude ajal Venemaal, mistõttu vene keelega sai seal ka päris palju asju aetud. Jor­daanlased käisid meil Narvas ja rääkisid venekeelseid anekdoote.

Jordaanias on meeletult palju põgenikke.

Juba aastakümneid. Palestiinlasi on seal üle miljoni. Põgenikelaagrid on linnadeks muutunud.

Iraagi sõja ajal tulid paljud Iraagist.

Süüriast on tulnud poolteist kuni kaks miljonit inimest. Nad on vastu võetud. Ma näen tänavapildis neid inimesi, aga nad pole põhjustanud suurt rahulolematust ega probleeme.

SELLINE TA TULEB: Andres Anijalg tutvustab Jordaania elektrijaama ja kaevanduse maketti, mis on üles seatud Tallinna Eesti Energia peahoones. Foto: Rauno Volmar

Julgeolekuprobleeme teil ei olnud?

Absoluutselt mitte. Mul ei olnud kordagi tunnet, et pean olema hirmul.

Tihtipeale küsitakse, et kas ISISt seal peljata või mitte. Jordaania on koalitsioonis Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega, kes võitlevad ISISe vastu. ISIS sai kuidagi kätte ühe nende piloodi. Piloot põletati elusalt ja seda filmiti. Loomulikult jõudis see Jordaaniasse ja keeras kõigi jordaanlaste meelsuse ­ISISe vastu.

Mõned aastad tagasi lasti õhku Egiptusest tulnud gaasijuhe.

Jordaanial on olnud kaks head diili energia impordiks. Esimene oli 1980ndatel, kui Saddam Hussein andis oma sõbralikule naaberriigile tasuta naftat. See meeldis kõigile, energia hind oli olematu. Aga ühel hetkel võeti Saddam maha ja lõppes ka naftatarne.

Pärast seda said nad väga hea diili Egiptusega. Said turuhinnast oluliselt odavamalt gaasi. Kui aga algas araabia kevad ja naftahinnad läksid üles, hakkas gaasijuhe plahvatama. Egiptuse poole peal, umbes 15 korda.

Meie pidasime täpselt sellel hetkel Jordaania valitsusega läbirääkimisi elektrimüügi lepingu osas. Egiptusest gaasi ei tulnud (ei tule siiamaani), elektrijaamu köeti diislikütuse ja kütteõliga ning sealt tuli elektrihind 250 USA dollarit/MWh (umbes viis korda kallim kui Eestis – toim).

Mis oli kõige põnevam asi selle töö juures?

2,1 miljardi dollari suurune projekt kvalifitseerub megaprojektiks. Sinna kaasatakse tippspetsialistid. Olla sellises seltskonnas on silmaringi avardav ja väga hariv. Inimesed on võtnud seda nagu pikka ja suurt kooli.

Sellest on neile kasu olnud. Näiteks meie geoloogiatiim käib nüüd raha eest töid tegemas. Kasahstanis, Myanmaris, Marokos.

Kaua tavaliselt kohapeal olid?

Keskmiselt 3–7 päeva. Käisin kohal ja rääkisin oma jutud ära. Siis pidin minema juba ehitajatega kohtuma või pankade jutule… Minu baas oli Eestis ja ma pendeldasin siit eri ilmakaartesse.

Kuhu?

Hiinas käimisi ei ole ma kokku lugenud, aga 20–25 korda ikka.

Ehitushanke faasis käisime Koreas. Korea oli väga huvitatud. Nad on Jordaanias teinud palju investeeringuid, kaasa arvatud elektrijaamadesse. Koreast tuligi põhiosa pakkumisi, aga nad olid oma laenulimiidi Jordaaniasse täis laenanud.

Palju olen käinud ka Londonis, sest meie põhinõustaja oli Londonis, sinna oli inimestel lihtne kokku lennata.

Malaisias?

Malaiais ka. Vahest kümmekond korda.

Araabia keelt oskad?

Aus vastus: ei oska.

Geoloogid aga olid pikemalt kohapeal, suhtlesid beduiinidega, neist mõned räägivad. Üks meie geoloogidest leidis endale araabia naise. Muutis ka oma usu islamiusuks.

Muid põnevaid seiku?

„Üks meie geoloogidest leidis endale araabia naise. Muutis ka oma usu islamiusuks.“

Mind šokeeris kõige rohkem üks energiaminister (olen neid seal üle elanud 11), kes oli ­tuumaelektri usku. Ta viskas meid väga koleda sõimuga kabinetist välja, kui me üritasime seletada, et tuumaenergia ei sobi sellisesse riiki nagu Jordaania. Kahe nädala pärast polnud teda enam seal kabinetis. Siis saime jälle edasi liikuda.

Geoloogidega juhtus igasuguseid intsidente. Kui Eesti poisid said talvel päikese kätte, taheti päevitada. Paari päeva pärast tuli naabermajast mees ja ütles, et kuulge, pange nüüd särgid selga tagasi, naised piiluvad kardinate vahelt kogu aeg teid.

Üks tõsisem intsident, mis ­tollal ehmatas, juhtus, kui geoloogid sõitsid saidile (uuringute kohta – S. V.). Ühel hetkel põrutas neist mööda auto ja teisest autost tulistati seda. Kuni esimene auto sõitis kraavi ja siis lasti ta sõelapõhjaks. Järgmisel päeval lehed kirjutasid, et kohalik gangsterite pealik võeti seal maha.

Jordaania julgeolek on tipptasemel. Nad ei tolereeri salakaubavedajaid ega ISISe liikmeid, need lihtsalt kõrvaldatakse.

Eesti endine luurekoordinaator ­Eerik-Niiles Kross oli alguses Jor­daania projekti nõunik.

Kross oli ilmselt enne minu tulekut. Ma ei ole teda näinud selles projektis oma silmaga.

Kui palju Eesti poliitikutest kasu oli?

Kasu oli väga palju ja see läheb päris palju aastaid tagasi. Aastal 1993 käis president Meri riigivisiidil Jordaanias. Kohtus tolleaegse kuninga Husseiniga ja rääkis põlevkivist.

Arvan, et sealt hakkas see asi kellegi peas idanema.

Minu ajal käis kohal viis Eesti ministrit. Neist kõigist on olnud väga palju kasu, sest see on näidanud Eesti Energia omaniku selget tahet projekt ära teha. See on ka põhjus, miks tänapäeval öeldakse selle projekti kohta Estonian project.

Algul oli vaid õlitehase idee?

Jah. Aga Jordaania valitsus suunas meid elektriprojekti arendama. See oli neile pakilisem.

Sandor Liive ja kütuse valdkonna juht Harri Mikk kujutasid end tulevaste õlišeikidena. Mis õliprojektist saanud on?

On alles. Kontsessioonileping on alles.

Ta on läbi testitud, tehniliselt töötab. Aga kui vaadata, et aastatel 2014–2016 kukkus nafta hind kolm korda, siis arendajate isu ja väljavaated selle projekti finantseerimiseks on hoopis teised kui enne, kui nafta hind oli üle saja dollari barrelist.

Elektriprojekt ei läinud ka nobedalt.

Jah. (Ohkab.) Kui keegi oleks meile projekti alguses öelnud, et see kestab üheksa aastat, siis ma pole kindel, et meist keegi oleks sellega pihta hakanud.

Selliste greenfield-projektide puhul ei ole 6–10 aastat väga pikk aeg.

Miks projekt venis?

LÕPUKS OMETI: Andres Anijalg ütleb, et on andnud elektrijaama projekti juhtimise üle hiinlastele ja malaisilastele ning tema roll kahaneb nüüd olematuks. Foto: Rauno Volmar

Esimesed kaks aastat otsisime maardlat. Elektrijaama ehitushankeks oli meil planeeritud kuus kuud. Lõppkokkuvõttes võttis see poolteist aastat. Kõik katlatootjad tahtsid põletuskatseid teha. Veenduda, et katel toimib. See oli ka meie huvides, et asi toimiks.

Kõnelused Jordaania valitsusega võtsid poolteist-kaks aastat. Lõpuks finantseerimine.

2014. aasta lõpus alustasime finantseerimistegevusega. Esimesel aastal tehti taustauuringud. Pangad võtsid endale tööle tehnilised, õiguslikud, kõikvõimalikud eksperdid.

Sama tegi ka investor, kelle 2015. aastal välja valisime.

Hiina firma?

Hiina firma oli üks, kes lõpuks n-ö pardale tuli, aga huvilisi oli rohkem. Suhtlesime 30 firmaga, kes seda analüüsisid. Mõni lühemat, mõni pikemat aega.

Aga vaadates, et ehitaja on Hiinast, rahastus tuleb Hiinast, oli selge, et ka üks omanikke võiks tulla Hiinast.

Kui kaua peab Eesti Energia elektrijaamas osanik olema?

Jordaania valitsus pani piirangu, et alles viis aastat pärast jaama käivitumist võime osaluse müüa. Samasugune piirang on ka pankadelt.

Kas sellist momenti ka oli, et aitab, nüüd on kõrini.

Tegelikult ei olnud. Me oleme põlevkiviusku.

Kui ma alguses uurisin rahvusvaheliselt kogenud projektiarendajatelt, mida silmas pidada, siis öeldi mulle kohe: valmista end ette, et iga projekt sureb vähemalt üheksa korda enne realiseerimisfaasi.

Ja selles projektis ongi umbes üheksa korda mulle tundunud, et noh, kas siis nüüd ongi see hetk käes.

Millest siis abi said?

Lihtsalt usust, et see ei ole veel surmahoop.

Ja puhtalt kainest kaalutlusest. Näiteks tuli meile üllatusena, et põlevkivi niiskusesisaldus on suurem, kui keegi oskas arvata.

Jordaania on jube kuiv maa.

Jah. Meie saidil märtsist novembri alguseni ei saja vihma. Aga põlevkivisse on niiskust kogunenud miljonite aastate jooksul küll. Sealne kivi on niiskem kui Eestis.

Insenerid vaatasid peale, et ohoo, kuidas me nüüd sellega tegeleme. See vähendab efektiivset kütteväärtust ja ökonoomikat.

Uurisime, kalkuleerisime majandusliku mõju läbi, katel projekteeriti ümber. Nägime, et asjal on endiselt jumet.

Kui palju see projekti vähem tasuvaks muudab?

Kirjutasime selle muutuse tariifi. Sel hetkel polnud me Jordaaniaga veel tariifi kokku leppinud.

Kui kallis on Jordaanias elekter?

Hind sõltub väga palju sellest, mida teeb tooraine – nafta hind. Praegu oleme pigem kallimapoolne tootja. Aga Jordaania on võtnud väga selge vaate, et see on nende esimene enda maavaral põhinev energiatootmise projekt. Nad impordivad praegu 97–98 protsenti energiast.

Energiaminister ja peaminister on korduvalt rõhutanud, et see on nende jaoks energiasõltumatuse projekt.

Fikseerisite hinna 30 aastaks. See on sama, nagu oleks praegune hind kokku lepitud 1987. aastal. Eesti oludes uskumatu.

Jah, aga Jordaanias on see tavapärane elektritootmise praktika ja me ei ole ainus, kel selline leping on.

Pankadele oli ka oluline, et kogu elektri ostab kokku põhivõrk, kuid kohustused garanteerib Jordaania riik.

Lisaks on teil rahvusvaheline investorikaitse.

Seda ka. Aga meie põhikaitse on hiinlane. Kas Jordaania riik julgeks lepingut rikkuda, teades, et raha taga on suur Hiina riik?

Eesti tehnoloogiat uues elektrijaamas ei ole?

Eesti tehnoloogiat seal tõepoolest ei kasutata. Südame sellele projektile annab Foster Wheeler, kes on teinud ka meie Narva elektrijaamade katlad – need anti käiku 2004. Jor­daania projekti poleks olnud võimalik finantseerida ilma nende kahe katlata Eestis. Kõik pangad ja investorid on käinud neid vaatamas.

Foster Wheeler suutis tänu Narvale projekteerida ka Jordaania katla.

Eesti teadmisi on eriti palju õnnestunud kaasata geoloogiauuringute juures ja kaevanduse planeerimisel. See on puhtalt Eesti geoloogide ja inseneride töö.

OMA ENERGIA: Põlevkiviga köetav elektrijaam on Jordaaniale eelkõige energiasõltumatuse projekt, selgitab Andres Anijalg ajakirjanik Sulev Vedlerile. Foto: Rauno Volmar

Kui palju eestlasi kohapeal oli?

Geoloogiatööde tippajal oli seal püsivalt pikemat aega paarkümmend eestlast.

Kui palju su kunagisest pankurikarjäärist kasu oli?

Nii palju oli, et arve on vaja mõista. Jordaanias on ju arendajaid päris mitmeid. Olen näinud projekte, kus juhiks on määratud kaevandus­insener. Siis võib kindel olla, et see projekt on kaevanduse poole kaldu!

Rahva vastuseis ei ole sind häirinud? Eesti ühiskond nurises, et mis nad põletavad raha Jordaanias.

Selles projektis ei olnudki kõige raskemad asjad rahvusvahelised läbirääkimised või Jordaania valitsusega lepingute sõlmimine, vaid see, et foon siin Eestis oli väga negatiivne.

Olen seda tundnud isiklikes vestlustes väga palju. Tihtipeale ei julgenud öelda, millega tegelen. Selle üle oli mul kurb meel.

Eesti põlevkiviteadmist hinnatakse mingil põhjusel Eesti sees oluliselt vähem kui väljaspool. Seal võib uhkusega öelda, et oleme sada aastat põlevkivi kasutanud. Seda usutakse, selle vastu tuntakse huvi.

Samas on Jordaaniat esitletud ka positiivse näitena. Et seal tuli katelde hankele 35 pakkumist, meil Auveres vaid üks.

Jordaania hange läks välja 2012. aastal. Kui oleksime hanke teinud aastal 2010, oleksime saanud kah vaid ühe pakkumise. Turusituatsioon muutus lihtsalt niivõrd palju. Ehitajatel oli vähe tööd.

Saime 35 huviavaldust, kellest 17 seda kinnitasid. Seitse lubasime hankel osalema, neist kuus tegid pakkumise. See on resümee.

Uus õlitehas Auveres on kurb näide – selle käivitamine võttis väga kaua aega.

Jah, aga samas ta töötab.

„Meie põhikaitse on hiinlane. Kas Jordaania riik julgeks lepingut rikkuda, teades, et raha taga on suur Hiina riik?“

Enefit280 õlitehas polnud selline, kus ehitaja võtab täisvastutuse. Jordaanias on meil „võtmed kätte“ tüüpi ehitusleping alates projekteerimisest kuni jaama käivitumiseni. Kui õigeks kuupäevaks valmis ei saa, kui õiget võimsust välja ei tule, on seal taga väga suur garantii.

Tegime ülidetailise tehnilise hindamise.

Olen väga rõõmus, et Foster Wheeler katlaosa endale sai, sest lisaks Narvale on neil ka kogemus Iisraeli põlevkiviga. Iisraelis on 20 aastat väiksem katel töös olnud. Meie insenerid on käinud ka selle pealt vaatamas, kuidas asjad teistsuguse põlevkiviga toimivad.

Ajaline eelarve läks lõhki. Kas rahaline ka?

Aastal 2010 kinnitati meil eelarve kuni ehituseni. Selle limiidist me üle ei läinud.

Kogumaksumus 2,1 miljardit dollarit vastab algsetele prognoosidele?

Jah. Vaatasin, et üllatavalt täpselt sai prognoositud. Vaid suurusjärgus kümme protsenti eksisime.

Oled veel projektiga seotud?

Praeguseks on juhtimine üle antud malaislastele ja hiinlastele. Minu roll kahaneb olematuks.

Oled õnnelik?

Jah. Tunnen, et olen seest kuidagi tühi pärast [ülemöödunud nädala] reedet, kui andsin ettevõtte juhtimise üle.

Uskujaid hakkas lõpus ikka väga väheks jääma. Isegi Jordaania poole pealt tundsin, et inimesed mõtlesid, et äkki ei tule [rahastamisotsust], ei tule ja ei tulegi. Mul on hea meel, et ta tuli.

Ma polegi Jordaania energiaministrit ja peaministrit varem nii rõõmsana näinud. Nende unistus on olnud viimased 30–40 aastat midagi põlevkivist teha.

Ka teistel Jordaania põlvkiviprojektidel on jälle lootuskiir.

Eesti Energiale kuulus Jordaania projektis 65 protsendi suurune osalus. Kaks nädalat tagasi müüs firma lõviosa aktsiatest maha. Talle jäi kümne protsendi suurune osalus.

Tehinguga teenis Eesti Energia tagasi 30,6 miljoni dollari suuruse arendusinvesteeringu ja sai lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit. (Rentaablus 65 protsenti!)
See raha kulub Jordaaniasse elektrijaama ja kaevanduse ehitamiseks. Lisaks 1,6 miljardi dollari suurusele pangalaenule on omanikud lubanud projekti paigutada 528 miljonit dollarit. Eesti Energia peab vastavalt oma osaluse suurusele investeerima kümnendiku ehk 52,5 miljonit dollarit.