Margiti õnne valem: õige mees ja õige eriala, õige maa ja õige pere
Margit, vaadates sinu tegemisi, tundub su elu tervenisti üks õnnestumiste jada. Kas sa ise ka adud seda?
(Tõsiselt) Jaa. See on kahtlane, eriti kui arvestada, et olen elanud pool elu Tõusu teel ja pool elu Mõõna teel. Keegi ei usu, aga nii on, nendel Merivälja tänavatel olen terve elu elanud. Üks on vanaema maja ja teine minu maja. Olen kolinud nende kahe vahet.Esimesed 18 aastat olin ma Tõusu teel, vahepeal kolisin Mõõna teele, siis tagasi Tõusu teele, kuid nüüd olen jälle Mõõnas. Aga minu eluperioodidega need nimetused ei kattu.
Nüüd oled sattunud intriigi, et võtad sügisest „OP“-i üle. Mõnele see ei meeldi…
ERRi Programminõukogu on ammu mõelnud, et seda saadet peaks muutma, et see ei täida eesmärki, vaatajaid on vähe. Midagi oli selles saates valesti, sest ehkki ma olen üle keskmise kultuurihuvidega, ei teadnud ma kunagi teisipäeviti, mida ma sealt saan. Kas see on kunstisaade? Aga miks ei räägita hoopis ägedast uuslavastusest? Tähtis on näha seda, mis on aktuaalne. Meil arhitektid ja disainerid möllavad, muuseumid teevad ägedat tööd, aga me ei näe seda, sest neil pole saadet. Minu võimuses on viia saade vaataja juurde tagasi. Muide, Mart Normet ütles mulle kohe, et nüüd läheb asi ballistiliseks. Kui nemad alustasid Heidy Purgaga Eesti Laulu, siis ei lepitud kaks aastat selle formaadiga, kuid nüüd ei kujuta ettegi muud moodi. Nüüd on „OP“-ga nii.
“Postimees” kirjutas filmiinimeste ringkirjadest, sinu saadet hakati juba ette maha tegema.